Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendeid sõnaraamatu kasutamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
JUHENDEID SÕNARAAMATU KASUTAMISEKS
Märksõnad on esitatud tähestikulises järjekorras, kusjuures iga märksõna
algab uuelt realt. Vastavalt soome leksikograafia traditsioonidele on verbi
puhul märksõnaks I infinitiiv — da-infinitiiv (eesti sõnaraamatutes teatavasti
ma-infinitiiv). Seetõttu on ka soome pöördsõnade eestikeelsed vasted antud
da-infinitiivis. Märksõnad on trükitud poolpaksus kirjas. Astmevahelduslike
sõnade, samuti nende sõnade puhul, kus esineb mitteastmevahelduslik
häälikute vaheldumine, on antud märksõna järel kursiivkirjas muutevorm;
käändsõna puhul omastav kääne, pöördsõna puhul kindla kõneviisi oleviku ainsuse
1. pööre. Oleviku ainsuse 1. pöördest ja ainsuse omastavast on antud ainult
nende põhivormist erinev lõpposa, kusjuures muutumatu lõpposa on eraldatud
püstkriipsuga, näit. liik|kua, -un (= liikun) ’liikuda, liigun’, hyp|ätä, -pään
( = hyppään) ’hüpata, hüppan’, mie|s, -hen ( = miehen) ’mees, mehe’, lin|tu, -nun
( = 1i’nnun) ’lind, linnu’. Teiste muutevormide moodustamiseks on iga
liht-sõnaline muutuv (käänduv või pöörduv) märksõna varustatud tüübinumbriga,
näiteks sairajs, -ansuuren|taa, -nari8. Seega käändub sõna sairas nagu
käändsönatüüpide tabelis vastava numbri all (66) leiduv tüüpsõna hammas,
sõna suurentaa aga pöördub nagu tegusõnatüüpide tabelis vastava numbri all
(8) leiduv tüüpsõna pahentaa. Liitsõnalise märksõna juures tüübinumbrit ei
anta. Nende puhul tuleb leida vastava põhisõna tüübinumber. Näiteks sõna
partaveitsi puhul leiame tüiibinumbri sõna veitsi alt. Kui mõne liitsõna
põhisõna ei esine sõnaraamatus märksõnana, on selle sõna juures viidatud
vastavale tüüpsõnale, näiteks ahdasmielijnen, -sen63 (mielinen üksiksõnana ei esine).
Eestikeelsed sünonüümsed tõlkevasted on eraldatud komaga, kaugemad
tähendusvarjundid aga semikooloniga.
Homonüümid tuuakse eri märksõnadena ja nende järjekorranumber on
antud poolpaksus kirjas, näiteks vaara 10 1. (häda)oht; risk; vaara 10 2. mägi.
Eestikeelse vaste see osa, mis mõnel juhul võib ka ära jääda, antakse
ümarsulgudes, näiteks ank]ka, -an`0 (kodu) part; pisteviiva punktiir(joon).
Nurksulgudes on antud sõna kasutamissfääri selgitavad märkused, näiteks
iskevä 13 tabav [sõna, väljendus]; nuijaso|ta, -dan aj. nuiasõda [Soome
talupoegade ülestõus 1596.—1597. a. talvel]. Nurksulgudesse paigutatakse ka
eestikeelse vaste muutevorm, kui on tegemist sõnaga, mis kuulub mõnesse
homonüümide paari või ritta, näiteks palkovene, -en süst [süsta].
Erialasse, stilistilisse vm. valdkonda kuuluvust märkiv lühend on antud
sõrendatult (m a t., kõnek. vms.).
Eri märksõnana viitega lähtesõnale antakse peamiselt astmevahelduslike
käändsõnade puhul omastav kääne ja pöördsõnade puhul kindla kõneviisi
oleviku ainsuse 1. pööre, kui nende tüve häälikuline kuju tunduvalt erineb
lähte-sõnast ja kui nad ei asetse viimasega tähestikulises järjestuses kõrvuti, näiteks
äkeen vt. äes, tuvan vt. tupa, poljen vt. polkea.
Kui märksõna esineb üksnes teatavais kindlais väljendeis või kui sellele on
raske leida eesti keeles otsest tõlkevastet, tarvitatakse märksõna järel koolonit,
millele järgneb vastav väljend koos eestikeelse tõlkega, näiteks vaari4 2.:
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
