Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
laiaks läks ja kahte harusse jagunes. Teine selle uulitsa haru
oli ehitatud üle õõnestiku, mille olid sünnitanud kevadeveed
ja kuhu kive täitmiseks oli heidetud. Selle koha pealt käis üle
puust purre, millele mõlemale poole nõrgad käsipuud olid
kinnitatud. Ma laskusin nende puude najale ja vaatasin alla
mustavasse kuristikku, mille kivide vahel kuuldus vee
nirise-mist. „Kas nüüd?" mõtlesin ma ja vaatasin ringi. Eemalt
vir-vendasid tuled ja lähedal oli kuulda samme.
Kui ma seal kahes mõttes lonkasin, kuulsin korraga:
„Zinaida Petrovna! Mis on teiega juhtunud? Nõnda hilja
siin?"
Rääkija oli mulle tuttav semstvo-arst Travinin.
„Kas on tõsi, et teid gümnaasiumist välja on heidetud?
Mu õde rääkis seda mulle. .. ülekohtused inimesed, kellel
põrmugi inimlikku arusaamist pole. Metsalised ... Olge head,
lähme meile, peame aru; hommik on õhtust kenam," ütles ta
oma sõbralikkude silmadega mu peale vaadates.
Teie ei või arvatagi, kui palju soojust oli selles hääles ja
neis lihtsais sõnades. Või tuli see mulle sellepärast nõnda
ette, et tema sõnad mu meeleolule iseäraliselt mõjusid. Need
olid kui kevadine soe vihm närtsilöönud taimele. Imelik
tundmus asus mu rinda, nagu oleks raske, rõhuv asi südamelt ära
veeretatud. Ma ei mõistnud talle midagi vastata ja vaatasin
suuril silmil tema otsa.
Ta sai mu kohmetusest aru, vaatas kaugusse ja laususr
„Lähme, teil on rahu tarvis, sest niisuguses olukorras võib
inimene hulluks minna." Ta võttis mu käest tasakesi kinni
ja me läksime. Ma hingasin kergemalt... Elulootuse säde
hakkas kui imeväike täht pimedast taevast vilkuma ..."
Siina vaikis. Tema tumedad silmad paistsid lambitule
valgusel õige suured olevat. Nähtavasti olid endised kurvad
pildid tema vaimusilmade ette kerkinud ja ta tundis oma
hinges neid nähes vist värinat.
„Aga kuidas teie ülikooli pääsesite?" pöörasin ma jutu
teisale, et mitte tema hinge enam kurbade mälestustega
koormata.
„Vaadake, Travinini sõber oli semstvo statistik ja see
muretses mulle semstvo statistika-osakonnas koha, kus ma
72
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
