Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Üks nendest
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
III
Tuled olid Kuusesalus põlema pandud ja need saatsid oma
valgust läbi akende kaugele õhtupimedusesse. Mitmed võõrad
olid juba sinna sõitnud ja nad istusid Ambergi kabinetis ning
rääkisid — poliitikast, oma tööst ja praegustest vaestest
aegadest. Naisterahvad olid saali kogunenud ja rääkisid niisugust
juttu, mida pidude ajal küll, küll kuulda saab. Noored härrad
ja preilid lobisesid saali nurgas sohva ees ümmarguse laua
ümber. Tihti heideti nalja ja selle hulka kõlas mitmehääleline
naerulagin. Ainult preili Elsa oli natuke rahutu. Kahl ei olnud
veel tulnud.
Jõulupuu ei olnud veel oma kurssi kaotanud, ta seisis oma
kulla- ja hõbeda-karvalises ehtes nagu väljakutsuvalt. Just
nagu oleks ta teadnud, et kui küünlad ta küljes põlema
süüdatakse, siis preili Elsa elus üks tähtis muutus ette tuleb.
Seal kõlistati korraga ja ka aisakellade kõlinat oli kuulda.
Kiiresti jooksid teenijad kotta ja nende järel preili Elsa ning
ta vend, kes Riias „Baltia" korporatsioonis studeeris, Kahli
vastu võtma, sest tema see pidi olema — ja oligi. Kajasid
rõõmsad teretushüüded ja vilkusid armastuse-iha pilgud, ning
dr. Kahl astus teiste vahel kui vägimees saali. Ta oli ju
vägimees, akadeemia kodanik, kes võis seda salata!.. . Algas
tutvustamine. ühtelugu kõlas: „Rõõmustan väga, rõõmustan
väga.. . Lubage küsida, Wahl või Thal ... Härra dr. Kahl.. ."
ja nii läks edasi, kuni terve ring läbi. Sealt läks Kahl kabinetti,
kus Amberg metsahärraga selle üle vaidles, kui palju ta
töölised igal pühapäeval Hundisoo kõrtsis õlut ära joovad.
„See on palju!" ütles metsahärra, «kahtekümmend viit
korvi õlut nad ära ei joo. Olgu seitse korvi, see võib olla."
„Jaa, jaa, jaa, kui mina teile ütlen, siis peate teie uskuma,"
vastas Amberg.
Ta tahtis veel mõndagi ütelda, aga juba seisis dr. Kahl ta
ees ja kummardas viisakasti. Amberg tõusis üles, andis
Kahlile kätt, ja metsahärra peale vaadates sõnas ta: „Ma ütlen
teile ... ja see on õige" ... Siis vaatas ta helduslikul pilgul
Kahli peale ja laskis oma täit suurust paista. Ta oli arvata pea
jagu Kahlist pikem, palja pealae ja suure pruuni habemega,
83
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
