- Project Runeberg -  Eesti proletaarne kirjandus : Valimik jutustusi ja luuletusi /
93

(1951) [MARC] - Tema: Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Juubilar

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

mispärast see talli viidi, kus kohtuotsus täide saadeti, ja
vaikivate tallimüüride kivistunud suu ei lausunud kellelegi, kuidas
see sündis. Oma valla rahva elu tundis ta väga hästi; ja miks
ei pidanud ta seda tundma, sest iga kord, kui Hansu Jüri ja
Mardi Hans renti läksid maksma, seletasid nad pikalt ja laialt
härrale ära, kuidas keegi nende naaber elab, kui palju ühel
või teisel jberemehel lapsi on, kuidas naabrid oma maja peavad
ja kui palju nad loomi ja vilja ära müüvad. Sealjuures ei
unustanud nad kaudsel viisil nimetamast, et Soo Jaak neile korra
mõisa metsa poolt rahnukoormaga vastu tulnud ja et Andrese
Kaarlil terve kuhi niisuguseid suuri, valgeid kartuleid olla, nagu
mõisas viinavabriku taga kasvada jne. Kui küll Jürit ja Hanssu
sellepärast valla „sõeladeks" nimetati, ei pannud need seda
suurt tähelegi, sest magus on härra armuosaline olla. „Saks on
targem inimene kui meie ja ta teab väga hästi, mis
taluinimesel tarvis läheb," ütles korra Mardi Hans, kui ta härra poolt
Mngitud põrsaga kodu poole sõitis.

Von Karp’ile olid peremeeste seletused väga tähtsad. Selle
läbi sai ta teada, kuidas kellegi peremehe juures „kukk
laulis", ja selle järele käis ta nendega ümber. Ta ühendas ennast
sadade niitide läbi vallarahvaga, aga ikka nõnda, et niitide
■otsad ta peos seisid, nii et ta iga niidiharu oma tahtmise järele
võis tõmmata. Mõtles mõni peremees oma kohta ära osta ja
hakkas sellest kõnet tegema, kohe laskis härra peremehe
karjamaalt metsa maha raiuda ja andis talle teisest kohast jätikut
asemele. Mees oli veel õnnelik, et „uut maad" saab teha.
Kuulis ta, et kellegi peremehe maa pealt häid turbaid võib saada,
kohe võttis härra selle oma hoole alla ja laskis peremeest
mõisa metsast hagu teha; viimane oli selle helduse eest
tänulik. Oli mõnel mehel kaks-, kolmsada rubla korjatud, siis viidi
see härra kätte hoiu peale. See oli oma kohast au härrale
näidata, kui hoolas inimene võib olla. Härra muigas ja peremees
ka, aga viimane ei teadnud seda, mispärast. . . Niisuguse
teguviisi läbi võitis von Karp mitmed peremehed oma poole ja
tema valiti kiriku-vöörmündrihärraks, tuletõrjujate-seltsi
kas-sahoidjaks ja kohaliku põllumeeste-seltsi esimeheks. Ainult
koolide asutajate hulgas puudus ta; nähtavasti ei meeldinud
talle see amet.

93

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0095.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free