Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kraav
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
„Sinu sauna on mulle vaja, sinu sauna!" kisendas Hendrik
ja lõi ukse peremehe taga kinni.
Ukse juurest astus Hendrik kesk tuba ja jäi sinna seisma.
„ Ja sina, Luvva Hendrik ... Sina oled siin iga aasta maad
puhastanud oma kirvega,- ja iga palgijupi... ja iga raudnaela
oma kätega sisse löönud ja katuselaastud lugenud. Ja see oli
kõik sinu. Aga nüüd ... Nüüd on kraav, kraav.. . Kraav on
nüüd!"
„Oh sina heldene aeg!" ohkas Hendriku Ann. „Vaata, mina
ütlesin juba ammu, et ega see kraav head ei tähenda. No
mõtle ometigi, soosse kaevatakse kraave!"
„Nüüd küll, poeg, nüüd küll linna!" kõneles Hendrik ühest
nurgast teise sammudes. „Nüüd ära! Ei enam kütisehagu, ei
rehepuid. Mitte midagi, mitte midagi ei tee mina enam Luvva
soo peal."
Ann pühkis põllega silmi ja seisis tükk aega vait.
„Kuule, Hendrik!" katsus ta läbi nutu rääkida. „Ega ometi
linnas saa lehma ja lammast pidada... Eks teises kohas või
maaraasikest rentida ... Ikka parem kui linnas."
„Maaraasikest rentida! Jah. Rabakülas pakutakse maad ...
vea hurtsik sinna, pane üles ... Aga seal võidakse kraav
kaevata!"
Hendrik vaikis ja vahtis aknast välja. Juhan seletas oma
plaani, seletas, et teist teed ei ole kui linna.
„Jah, poeg, linna jah. Aga nüüd linna! Lehmamullikad,
tallekesed ja kanapojad, kõik müüme ära. Ja mis üle jääb, selle
pärandame peremehele."
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
