Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Lina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
on lina hulgal kokku viinud
ta vabrikusse vaalutanud.
Töökoda müriseb kui kõue,
mis ilma muutust kuulutab,
mis noole pillub pilve põue
ja õhu-umbust tuulutab.
Siin pakil pingutamas pooli
raudmasin raugemata hoos;
vaev vanast, noorest siin ei hooli;
on lapsed, naised, mehed koos.
Tolm, kihvtiaur siin täidab õhku,
kus mõetud iga ruum ja arv,
ning näitab rasket vaevarähku
siin iga pilk ja juuksekarv!
Ons ajateel nii umbne ohtlus —
ei võimaldu meil vabam töö?
Ons igavene koormas kohtlus
ja otsatu see orjaöö?
Töökas masin võitu saanud
teoajast ammugi,
ürsist, vardast vabastanud
põlist põlluorjagi.
Kus on lina ja maa
inimestega.
Siiski... orjavaev on vana —
alles end’se ahelana.
Toob elu ette oma aja,
kus ikkeid heidab ilmamaa;
on langemata lunastaja
ning vabastaja võitmata.
Töö, mis on külad, linnad loonud,
sood, nõmmed muutnud viljamaaks ...
kes loojailme uueks loonud —
see ise ilma lunastab.
Saanud lõimed lõuenditeks,
kude koetud kangasse —
viiaks’ viibimata riie
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
