Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
õpilane Mihhail Ivanovitš Kalinin, kes viibis revolutsioonilise tegevuse
pärast 1901.-—1904. a. Tallinnas asumisel.
Kalinin oli see, kes pani Eestis aluse bolševistlikule organisatsioonile,
kes kasvatas üles põlvkonna võitlejaid saabuva revolutsiooni päeviks.
Selline revolutsiooniline situatsioon kutsuski ellu eesti proletaarse,
töõrahvahulkade huve kaitsva ja selle eest võitleva kirjanduse. Juba
1905. a. märgib eesti proletaarse kirjanduse üks rajajaid J. Lilienbach
sellise kirjanduse hädavajalikkust töölisklassi kasvatamisel
revolutsioonilisele võitlusele. Hiljem, 1913. a., märgib bolševistlik „Narva Kiir": „Ilma
oma kirjanduseta, raamatute ja ajalehtedeta ei ole organiseeritud,
järjekindel tööliste liikumine mõeldav."
Eesti ja vene proletaarse kirjanduse arengutee on revolutsioonilises
võitluses sotsialismi eest kulgenud ühesugustes tingimustes. Mõlema rahva
revolutsioonilises kirjanduses leidub palju ühiseid jooni, mis on ka täiesti
seaduspärane: nagu töölisklassi vabastusvõitluses eesti töölisklass toetus
vene proletariaadi revolutsioonilisele liikumisele, nii ka töölisklassi
kirjandus selle klassi ühe ideoloogilise vormina seisis vene proletaarse
kirjanduse kõrval, mida eriti iseloomustab võitlev humanism, mis kutsus
üles halastamatule võitlusele vaenlastega, kes seisid ees rahva teel
õnnelikule ja vabale elule, ja rahvalikkus, mis seisis selle kirjanduse
lähendamises bolševike parteile, kes ainsa järjekindlalt revolutsioonilise parteina
seisis rahva vabastusvõitluse eesotsas.
Eesti varasema proletaarse kirjanduse peamised esindajad on Lilienbach,
Münther, Mölder, Buk ja Tikerpuu, kellele lisandub aga veel terve rida
vähemtuntud tööliskirjanikke-poeete ja proletaarseid kirjanduskriitikuid.
Nii pühendas Juhan Lilienbach kogu oma elu töölisklassi kirjanduse
loomisele, kogu ta töö ja tegevus oli suunatud võitlusele töölisklassi
parema tuleviku eest, sotsialismi eest. Juhan Lilienbach oli terava sulega
revolutsioonilaulik, ta oli oskuslik, julge ja murdumatu proletariaadile
määratud väljaannete toimetaja ja kirjastaja tsaarirežiimi ränkades
tingimustes, ta oli eesti proletaarse kirjanduse organisaator ja initsiaator.
Tõelise proletaarse luuletajana kuulub Lilienbach meie
vabaduslauli-Tcute esiritta.
Juhan Lilienbach sündis 24. okt. 1870 Rakvere lähedal Paatna külas.
Tema isa oli vaene rentnik paljulapselise perekonnaga, kes ei suutnud
oma lastele peale külakooli mingisugust haridust anda. Ka Juhan Lilienbach
pidi leppima ainult külakooli haridusega. Seda innukamalt ja visamalt
asus noor Lilienbach hiljem iseseisva õppimise teel oma teadmisi
täiendama, mida ta tegi järjekindlalt kogu oma elu jooksul. Muidugi pidi ta
juba varakult endale ise ülalpidamist teenima. Raske oli edasipüüdliku
nooruki elutee kapitalistlikus ühiskonnas. Küllap tema enda kohta käivadki
järgmised hilisemad värsiread:
Kallist isa-ema kodust
juba vara pandi ta
279
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
