Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
saabunud, töötas Münther 1917. a. Tallinnas bolševistlike ajalehtede .Kiir"
ja „Tööline" toimetuses. Bolševike fraktsiooni kandidaadina valiti ta 1917. a.
Tallinna linnavolikogusse. Saksa okupatsiooni ajal 1918. a. vahistati ta kui
bolševistlik ajakirjanik ja saadeti Vindavi vangilaagrisse. Sealt alles
okupatsiooni lõpul vabanenud, asus Münther taas koolipõllule, olles õpetajaks
Rakvere keskkoolis ja Kõljala põllutöökoolis. Kodanliku valitsuse poolt
jälitatuna veetis ta oma vanaduspäevad Vajangu vallas Alupere külas, kus
ta suri 19. veebruaril 1929. a.
„Minu elu pole muud olnud kui võitlus vaesusega, raskustega ja
kõiksuguste takistustega," ütleb kirjanik ühes autobiograafilises visandis.
Niisama avalikult tunnistas ta end ka marksistliku ideoloogia pooldajaks.
Seepärast kuulub juba Müntheri esimestes ilukirjanduslikes palades, mis ilmusid
„Teataja" joone all, autori sümpaatia täiel määral vaestele ning rõhutud
inimestele, kelle viletsat ja kurnavat elu, neile tehtavat sotsiaalset ülekohut
ta eelistab kirjeldada hiljemgi.
Paremiku oma jutustustest koondas autor ühiseks koguks
.Sulejoonistused", mis ilmus 1906. a.
Kogusse koondatud jutustused on kirjutatud alates 1900. aastast. Nii on
jutustus „Aega küll!" esmakordselt ilmunud „Rahva Lõbulehes" 1900. a.,
enamik teisi aga .Teataja" joone all a. 1901—1904. Oma esimestes
jutustustes (.öömaja onu juures", .Aega küll!" jt.) on Münther veel täiesti
kriitilise realismi pinnal. Nii näitab kirjanik jutustuses .Aega küll!", et
inimese, nagu seda on Siilimäe Rein, on muutnud selliseks ükskõikseks
ümbritseva elu ja töö vastu ainult rängad elutingimused mõisniku ikke all.
Töö ei paku rentnikule huvi, sest see on ainult mõisniku rikastamiseks.
Lõpuks ärkab aga ka pikatoimelises Reinuski protestivaim, kui mõisnik
teda võlguoleva rendi pärast ähvardab oksjoniga. Rein sõnab seda teadet
toovale vallavanemale: „Ma olen juba kümme aastat neid Siilimäe põldusid
kui seda igavest kurjavaimu kerist torkinud, ja mis olen ma sealt saanud?
Hädavaevalt süüa, aga ikka olen maksud ära maksnud, ja nüüd tahab tema
mulle oksjoni kaela ajada. Oodaku!" Ja Rein ähvardab kohast loobuda,
tehku siis mõisnik sellega mis tahes.
Oma hilisemates jutustustes on Münther astunud tunduva sammu
proletaarse kirjanduse poole. Jutustus .Keldris", mis on ilmselt
autobiograafiline, on tekkinud autori rännukogemuste põhjal Venemaal,
kokkupuudetest vene töölisklassi eluga. See on suurepärane tsaari isevalitsuslikku
korda piitsutav jutustus.
Jutustus .Keldris" on õieti esimesi eesti kirjanduses, mis käsitleb
proletariaadi rõhutud ja alandatud elu tsaari isevalitsuse tingimustes. Ilmne on
siin proletariaadi suurima kirjaniku Maksim Gorki draama .Põhjas" (1902)
mõju sellele jutustusele. Autor näitab, et tööinimesed on säilitanud oma
väärtuslikud inimlikud omadused ka julmas rõhumise olukorras. Aga nad
hakkavad ka selgesti tunnetama tööinimeste kurnamist kapitalistide poolt:
.Meie olime .kooljakeldri" elanikud, aga meie olime inimesed, ja nüüd
tundsime seda, mida meie sagedasti mitte ei tundnud: meid rõhuti! ... Olime
prügi, millega teesid sillutati, et paremal seltskonnal kergem sõita
288
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
