Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
letaarse kirjanduse kohta on ilmseid jooni V. I. Lenini kirjändusalastest
seisukohavõttudest (.Parteiorganisatsioon ja parteiline kirjandus" jt. Lenini
artiklid). Marksistliku kirjanduskriitikuna on Müntheril meie
kirjandusloos tähelepandav koht.
Oma rohkearvulise loominguga kuulub eesti proletaarse kirjanduse
rajajate hulka Buk.
Villem Buk (kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini kirjutab
ta ise Buck) on sündinud 25. märtsil 1879. aastal Kambja vallas sepa pojana.
Koolihariduse sai ta Kambja külakoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Ta
täiendas end hiljem pidevalt iseõppimise teel. Ta omandas õpetajakutse,
misjärel töötas kooliõpetajana Kambjas, Luunjas ja Põlvas. Viimases
kohas tutvub ta juba mõni aasta enne 1905. a. revolutsiooni marksistliku
kirjandusega.
Esimesest Vene revolutsioonist võttis Buk aktiivselt osa, alustades sel
aastal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1905. a. organiseeris Buk rea
rahvakoosolekuid ja tegi igati rahva hulgas selgitustööd revolutsioonilise mõtte
arendamiseks, ühte sellist Buki organiseeritud rahvakoosolekut (Põlvas
6. detsembril 1905) kujutab kirjaniku kaasaeglane Vahtra järgmiselt:
_Rõhuva häälteenamusega valiti koosoleku juhatajaks Villem Buck,
tolleaegne Karilatsi kooliõpetaja. Asus Buck juhataja kohale, eht lihtmehe
moodi riides, läki-läki peas. Kuna Buck oli juba siis väljaarenenud
vaadetega pahempoolne, juhtis ta kogu koosoleku järsult pahemale poole. Pidas
väga terava sissejuhatuskõne, kus andis valusasti pihta
_eduerakondlas-tele" ja näitas, et rahvavaenlased pole mitte üksnes mõisnikud, papid ja
sandarmid, vaid ka igasorti suurnikud, kes töölisi ja talurahvast
kurnavad. Pean ütlema, et see oli juba läbi ja läbi klassiteadlik kõne."
Revolutsioonilise tegevuse pärast vallandasid tsaarivõimud ta
õpetajaametist, talle mõisteti ka vanglakaristus. Viimase eest siirdub Buk salaja
Tartusse, kus ta hakkab osa võtma illegaalsete töölisringide tööst. 1906. a.
tutvub Buk J. Lilienbachiga; Bukist saab siit alates Lilienbachi väljaannete
pidev kaastööline. 1907. a. tabas tsaaripolitsei siiski Buki ja tal tuli kolm
kuud istuda Võnnu vanglas. Seejärel saadeti ta Baltimaalt välja. Tagasi
pääses ta alles 1908. a. lõpul. Ta alustab nüüd ajakirjanduslikku tegevust,
töötades Viljandi ajalehe _Maleva" toimetuses. A. 1911 siirdub Buk Narva.
Seoses töölisliikumise uue tõusuga hakkas Narvas ilmuma töölisajaleht
_Kiir", mille initsiaatoriks oli eesti proletariaadi juht V. Kingissepp. Täie
innu ja vaimustusega rakendub toimetustöösse ka V. Buk. Kui kirjanik selle
ajani oli sunnitud oma loomingut osalt avaldama ka kodanlikus
ajakirjanduses (_Maleva" jt.), kus kirjanik ei saanud aga muidugi kõike südamelt
ära öelda, pööras Buk nüüd kodanlikule ajakirjandusele täielikult selja.
Kui töölisleht _Kiir" tsaarivõimude poolt suleti, asus Buk elama
Tallinna, kus tegutses tolleaegses Krulli masinaehitusvabrikus tööliste
kind-lustuskassa sekretärina, võttes sealjuures aktiivselt osa ka töölisliikumise
organiseerimisest. Lendlehtede väljaandmise pärast saadab tsaarivalitsus
Buki Siberisse asumisele.
293
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
