Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Kes must hoolis?
Siiski koolis
veedetud sai talvet paar.
Koolist väljas
teadusnäljas
ümber eksles silmapaar.
Samuti nagu Lilienbachilgi tuli tal end täiendada iseõppimise teel.
Tema noorpõlve ränkadest elutingimustest räägib kõige paremini luuletus
„Minu lapsepõli".
Pärast kooli järgnesid tööpoisiaastad taludes, seejärel katsed otsida
tasuvamaid töötingimusi mandril ja Riias. Hiljem hakkas Mölder
ränd-raamatukaupmeheks, milline elukutse võimaldas ka rohkem tegelemist
kirjandusega.
1913. a. sai V. Mölder töökoha Kuressaares .Hääle" toimetuses, kus ta
töötas 1915. aastani, millal ajaleht suleti. Nüüd asus Mölder elama Pöide
valda Kärneri külasse Tooma popsitallu.
Proletariaadi rängad elutingimused suunasid Möldri töölisklassi võitluse
teele. Suurt mõju avaldas ta maailmavaate arengule 1905. a.
kodanlik-demo-kraatlik revolutsioon. Suure vaimustusega tervitas Mölder Suurt
Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni. Välismaiste tääkide abiga õnnestus aga eesti
kodanlusel meil revolutsiooni saavutused purustada. Kohe kodanliku
valitsuse algul arreteeriti Mölder oma poliitiliste vaadete pärast. Pärast nn.
eeluurimist ta selleks korraks siiski vabanes, ent mitte kauaks.
Alates 1922. a. laienes Möldri kodukohas Poides võimas
töölisliikumine. Sellest võttis Mölder aktiivselt osa, tehes maatööliste ja kehvikute,
samuti ka töötavate maanoorte organiseerimiseks suurt tööd. Ta
kandideeris ka .Töörahva ühise Väerinna" nimekirjas II Riigikogusse. Kui aga
1924. a. 1. detsembri kangelasliku ülestõusu järel eesti kodanlus asus kõigi
töölisorganisatsioonidega arveid õiendama, arreteeriti ka Mölder. Tal tuli
seitse ja pool aastat vaevelda kodanluse vanglas.
Suure vaimustusega lülitus V. Mölder pärast 1940. a. ajaloolist
juunipööret Nõukogude Eesti ülesehitustöösse. Suure Isamaasõja ajal elas
Mölder Nõukogude Liidu tagalas. Kodanluse vangla oli söönud
luuletaja-võit-leja tervise. Ta suri 5. juulil 1943. a. Tšeljabinski oblastis.
Möldri esimesed värsiread ilmusid Kuressaares ilmuvas ajalehes
.Saarlane" alates 1895. a.
Põhiline muutus Möldri loomingus toimub 1905. aastal. Juba 1906. a..
asub ta täielikult kaitsma proletariaadi positsioone.
Eesti proletaarse kirjanduse pioneeri Lilienbachi väljaannetes
kohtame V. Möldri nime esmakordselt Peterburis ilmunud .Tapri" numbrites
(V. Proletarlase pseudonüümiga, mida Mölder üldse kõige enam on
kasutanud).
1910. a. ilmus Tallinnas J. Lilienbachi kirjastusel V. Proletarlase
(Möldri) luuletuskogu .Sõnajalad". Juba raamatu avaluuletuses kutsub.
298
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
