Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - I. Hääliuõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
begära, igen jne.). Tõeline sõnasisene g esineb sõnades nagu hagel, tagel jne. Ka / ja r järel tähistab g
j-d (sälg, färga). Erandiks on Olga, Belgien, Helge, helgelse, helgedom ning sageli ka kirurg, Borgå.
Sõnas Sverige g tähistab j-d.
7. Mõnedes laensõnades märgitakse g-ga š-d (generalisera, tragedi jne.). Kui g-le järgneb
sõnatü-veline n, siis tähistavad nad mõlemad kokku «-häälikut (lugn, sägner).
8. Mõnedes laensõnades j tähistab š-d (jalusi).
9. Hääldamatud kirjamärgid j ees sõna alguses on alati g, h ja / (gjorde, hjärta, ljud).
10. Sõna algul eesvokaalide ees tähistab k //-häälikut samadel tingimustel nagu gj-d (vrd. punkt
6). Näit.: kil, kyla, kär, köra, överköra, okär, dödskyla, stenkil. Erandiks on rida võõrsõnu ja
familiaarseid väljendeid, kj on tj ka tagavokaalide ees (kjol).
11. Kirjaviisi n tähistab T]-häälikut sama tüvesilbi k ees nagu eesti keeleski (blink, blinka) ning
mõnedes laensõnades ka d, s ja t ees (allians). Muidu tähistab t|-häälikut alati ng (lång). Kui
t|-hääliku märgiks ei ole ng, siis on sõnaraamatus hääldus osutatud.
12. Sõnas psalm ning selle tuletistes ei hääldata sõnaalgset p-d. Mõnikord võib laensõnades ph
tähistada /-i (phi).
13. q-d tarvitatakse ainult pärisnimedes, kus ta tähistab k-d (Quebec, Quarfood).
14. Eesvokaalide ees on sfc-ga tähistatud s-d niihästi omades sõnades kui ka nendes laensõnades,
kus originaalis esineb š (skena, maskin, skyla, skör). Kui laensõna originaalis ei ole s-d, siis on ka
rootsi keeles sk (maskera). Edasi tähistab sk š-d sõnades människa ja marskalk.
15. Tagavokaalseis sõnus tähistab š-d sj (sjaskig, ansjovis, sjunga, sjä). Samuti ka sõnades själ,
själv, sjätte, sjö.
16. stj, skj, ssj, sch tähistavad ka s-d (stjäla, skjul, ryssja, schasa).
17. Võõrsõnades tähistab sc kas š-d (reminiscens) või s-i (scen).
18. Laensõnades võivad si ja ssi samuti tähistada š-d (illusion, mission. Mõnel haruldasel juhul
(inglise laensõnades) esineb ka sh (fashionabel).
19. ti tähistab š-d ja tj-d paljudes laensõnades, mille lõpuks on sufiks —tion (nation).
20. tj on umbes tš märgiks tagavokaalseis sõnus (tjafs, tjohej, förtjusa, tjog).
21. w-d tarvitatakse üksnes pärisnimedes ja võõrastes nimedes.
22. x tähistab ks-i. Seda tähistatakse üksnes nendes sõnades, kus ks kuulub tüvesse (ax, läxa).
Peale selle esineb x laensõnades (excentrisk), xi, xj hääldatakse kš-na sõnades Växjö, annexion,
reflexion.
23. Kirjamärk z tähistab osalt s-i (zon), osalt rs-i (razzia). Teda tarvitatakse ainult laensõnades ja
mõnedes pärisnimedes.
§ 4. Kvantiteedi märkimine
Rootsi keelel ei ole vokaalipikkuse otsest tähistust. Konsonantide pikkust aga tähistatakse otsesel
teel. Viimase järgi võib otsustada vokaalidegi pikkust.
Peale m, n ja j kirjutatakse pikk konsonant kahekordselt järgmistel juhtudel:
a. Sõna lõpus (pall).
b. Vokaalide vahel (falla). Erandiks on hade, titel, kapitel, dadel ning sõnad, mille lõpuks on — ikel,
kus pikka konsonanti tähistatakse üksikkonsonandiga.
c. Liitsõnades, kus osisel iseseisvalt olles on lõpus kaksikkonsonant (kallskål, allvar). Kui aga teine
osis algab sama konsonandiga, millega lõpeb esimene, heidetakse ära esimese osise teine
konsonant (fallucka, mitte aga falllucka). Konsonant säilib sõna poolitamisel (fall-lucka).
d. Tuletistes, mis algavad prefiksiga miss— (misskund). Samuti ka ajaloolistes liitsõnades, mille
lõpus on —bar, —dom, —het, —sam, —skap (straffbar, trolldom, slapphet, tacksam, grannskap).
e. Kaksikkonsonandiga lõppevate sonade muutevormides (fullt, kropps, ställde, ställt, ställd, byggd
’ehitatud’, kuid bygd ’maa’,fanns, finns, samuti ebareeglipärases vormis visste (pöördsõnast veta).
Erandiks on lagt, lagd (pöördsõnast lägga).
f. Konsonantide /, n ja r ees (äpple, lyssna, pallra). Erandeid: erinra, teknisk, kägla, ögla, atlas.
g. p ja t -ja ees (läppja, vittja).
Konsonantide m, n ja j kohta kehtivad järgmised reeglid:
a. j-d ei kirjutata kunagi kahekordselt (paj, kaja).
b. Sõnalõpune m kirjutatakse kahekordselt ainult sõnades damm ’tamm, pais; tolm’, lamm ’tall’,
ramm ’(laeva)ramm\ et hoida neid sõnu lahus pikavokaalsetest dam ’daam’, lam ’jalutu, vigane’,
ram ’raam’.
c. Pikk intervokaalne m märgitakse harrilikult kaksiktähega (kamma). Erandiks on döma, domare
ja muid sõnu tüvest dom, romare ja muid tuletisi kohanimest Rom ning amen.
d. Kahekordselt ei kirjutata n-i d ja t ees, seda isegi siis mitte, kui pikk n satub mõne muutelõpu ette
(rände, ränt pöördsõnast ränna, tunt sõnast tunn).
e. Ehk küll sõnalõpuline n käib peareegli järgi {skinn), ei kirjutata teda siiski kahekordselt sonades
XVi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
