- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
16

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - auktionsbridge ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

auktionsbridge/avbäring

auktions I bridge pakkumisbridž. — förrättare

oksjoni e. enampakkumise toimetaja,
—kammare oksjonihoone; oksjoneid korraldav
asutus.

auktor —n,—er [—o—] autor; algataja. —isera1
tr. autori seerima. —itativ (vederhäftig)
autoriteetne. —itet — en,—er autoriteet, mõjuvõim;
mõjuvõimas isik; asjatundja. —itär [—är]
adj. autoritaarne,
aul|a —an,—or (högtidssal) aula.
au naturel [å natyräll] adv. loomulikus seisundis,
looduslik.

aureomycin —et infektsioonivastane arstim,
aurik lei [—i—] —eln,—ler v. —lar bot. koiduhellik,
karukõrv.

auskultant [—ånt] —en,—er auskultant,
vabakuulaja; maamõõtja abiline; soom.
erakorraline kohtuametnik.
auskultera1 tr. (loengut) kuulama, õppetunnist
osa võtma; med. auskulteerima, kuulatlema.
auspicier [—is—] pl 1. enne, olukord,
gynnsamma a. soodne olukord. 2. kaitse, juhatus,
under ngns a. kellelegi kaitse ali.
australier — n,= v. australiensar|e —(e)n,=
austraallane.

autent|icitet [—sitét]—en autentsus, ehtsus. —isk

adj. autentne, ehtne,
auto- ise-, enese-, —didakt —en,—er autodidakt,
iseõppinu. —krat — en,—er autokraat,
isevalitseja. —krati [—i] —(e)n,—er autokraatia.
—kton [—ån] 1. adj. autohtoonne,
pärismai-ne. 2. —en,—er zool. autohtoon, algelanik,
pärismaalane; geol. kohalikust materjalist
moodustatud ladestus. —psi [—i] —(e)n
isiklik vaatlus, nägemine; med. autopsia,
kool-nuvaatlus; lahang. —strad|a —an,—or suur
autosõidutee.
av 1. prep. a. — st,—lt, falla av hästen hobuselt
maha kukkuma, av gammalt vanast ajast. b.
(agent vid passiva verb) —lt, poolt, författad
av ngn kellegi poolt kirjutatud, älska ngn av
hela sitt hjärta kedagi kõigest südamest
armastama, rädd av sig loomu poolest arg,
hälften av innehållet pool sisust, det har jag
fått nog av sellest on mul küllalt, leva av sitt
arbete oma tööst elama. 2. adv. maha, ära,
av med hattenl müts maha!, av och an
edasi-tagasi, käppen är av på mitten kepp on
pooleks murtud, bli av med ngt millestki lahti
saama, det blev ingenting av med det sellest ei
tulnud midagi välja,
avancemang [—år|] —et,= v. —er ülendus,
aukõr-gendus, ametikõrgendus; edusamm,
edasiminek.

avancer|a1 intr. 1. (rycka fram) edasi liikuma. 2.
(göra framsteg) edenema. 3. (vinna
befordran) kõrgemale kohale saama. —ad adj. part.
kaugelearenenud, kaugeleminev; radikaalne.
— avans [-åT|sv.-åns] 1. —en,—er a.
puhaskasu. b.jahind. koera osavus saagile läheneda.
2. inter j., jahind. käsklus koerale roomates
edasi liikuda.
avanmäla2 tr. tellimist tühistama.

avannonsera1 tr. teatama, et raadio- v. televi-

siooniprogramm on lõppenud,
avant|garde eelvägi, avangard, —seen
eeslava-loož.

avarbeta1 tr. tööga tasuma, tasa töötama,
avart teisend, teisendliik, varieteet.
avbalansera1 tr. hoolsalt kaaluma, kaalutlema.
avbalk|a1 tr. eraldama, küljest (otsast) ära
lööma. —ning ~en,~ar 1. (skiljevägg) vahesein.
2. (avdelat rum) vaheseinaga eraldatud
ruum.

avbarka1 tr. ära koorima.
avbarra1 I. tr. okastest vabastama. II. intr.
okkaid laskma.
avbas|a1 tr. karistama, läbi peksma e. kolkima,
—ning ~en,~ar (kehaline) karistus;
noomitus.

avbedja4 intr. andestust paluma.
avbeställa2 tr. tellimist tühistama.
avbeta1 tr. ära sööma, paljaks sööma.
avbetal|a1 tr. (ära) maksma, tasuma; ositi
tasuma. —ning ~en,~ar ajatimaksmine,
ositi-maksmine; järelmaks.
avbid|a1 tr. ära ootama, ootama. —an ilma a. ja

pl. ootus.
avbila1 tr. tahuma.

avbild koopia; taaskujund; portree —a1 tr.
kujutama, taaskujundama; kopeerima,
jäljendama; joonistama, maalima, —ning pilt,
kujutis; kuju.
avbita4 tr. ära hammustama.
avblada1 tr. laasima.

avblomstring langus, allakäimine,
tagurpidimi-nek.

avblåsa2 tr. ära puhuma; lõpetama, lakkama;

murduma, tuule poolt ära viima.
avblända1 tr. pimestama, tumestama.
avbomma1 tr. tõkkepuuga eraldama; kangast

kangapoomilt ära võtma.
avborsta1 tr. ära harjama.
avbrinna4 intr. lahti minema, skottet brann av
pauk käis.

avbrott 1. takistus, häire; katkestus, paus,
seisak. 2. kontrast, vastand, ett välkommet a. i
enformigheten teretulnud katkestus
üksluisuses.

avbruten adj. part. 1. köndistatud, tömp. 2. kat-

keline. 3. seosetu.
avbryta4 tr. 1. (ära e. katki) murdma. 2.fig.
katkestama, lõpetama. 3. kontrasteerima,
avbräck —et,= kahju, kahjustus; kaotus, lida a.

kahju kannatama.
avbränn|a2 tr. 1. maha põletama, tuhaks
põletama. 2. (fyrverkeri) ilutulestikku tegema,
põletama. —ing 1. maj. kulu, kahju. 2. tehn.
vähenemine, kahanemine. 3. süütamine,
laskmine.

avbrösta1 tr., sõj. kahurit aluselt maha võtma,

laskevalmis seadma,
avbygd kõrvaline maakoht,
avbärarlist puust kaitseliist laevadel,
avbäring v. avbärning —en,—ar mer.
pootshaagiga laeva sillast eemale lükkamine.

16

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0048.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free