- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
89

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - folk ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

folk/fordra

kohus, —etymologi rahvaetümoloogia,
—fattig adj. rahvavaene, hõredalt asustatud,
—fest rahvapidu, —front rahvarinne,
—förbund rahvaste liit. —församling rahvuskogu;
rahvakogu, —gunst rahvasoosing. —hjälte
rahvuskangelane, —hop rahvahulk, —humor
rahvahuumor. —hushållning
rahvamajandus. —högskola rahvaülikool, —ilsken adj.
inimeste peale kuri. —karaktär rahva
mentaliteet, rahva iseloom, —klass rahvakiht.
—kommissarie rahvakomissar, —kunskap
etnoloogia. —kär adj. populaarne, —kök
rah-vaköök. —lager ühiskonnakiht, —ledare
rahvajuht. —lek rahvamäng. —lig adj. rahvalik,
—liv rahvaelu, —livsskildring
rahvaelukirjel-dus. —lor(e) [—å—] rahvaluuleteadus,
folkloor. —lorist —en,—er folklorist, —loristik
[—ik] —en folkloristika, —lynne vt.
—karaktär. —låt rahvaviis, —läsning rahvalugemine.
—makt rahvavõim, —massa rahvamass,
—hulk. —medvetande rahvataju, rahva
iseteadvus. —melodi rahvaviis, —mening rahva
arvamus, —minne rahvamälestus;
rahvaluule. —minnesforskning rahvaluuleuurimine.
—minskning rahvaarvu vähenemine, —mun
rahvasuu, —musik rahvamuusika, —mål
rahvakeel, murrak, —mängd rahvaarv;
rahvahulk. —möte rahvakoosolek, —nöje
rahvalõ-bustus. —omflyttning rahva
ümberasustamine. —ombud rahvaesindaja,
—omröstning rahvahääletus, —park rahvapark.
—parti rahvaerakond, —pension
rahvapension. —poesi rahvaluule(kunst). —psykologi
rahvapsühholoogia. —ras rahvatõug,
—representant rahvaesindaja,
—representation rahvaesindus, —republik rahvavabariik,
—resning rahvaülestõus, —rik adj.
rahvarikas. —räkning rahvaloendus. —rätt
rahvusvaheline õigus, —rörelse rahvaliikumine,
—saga rahvamuistend. —samling rahva
kogunemine, —sed rahvakomme. —skick
rahva eluviis. — skockning rahva kuhjumine,
—skola algkool, rahvakool, —skolebarn
alg-koolilaps. —skolebildning algkooliharidus,
—skoleinspektör algkooliinspektor.
—skoleseminarium algkooliõpetajate seminar,
—skolestadga algkooli põhimäärus,
—skolestyrelse algkoolivalitsus. —skollärare
algkooliõpetaja. —skollärarinna algkooli
naisõpetaja. —skygg adj. inimesepelglik. —skådespel
rahvanäidend. —slag rahvasugu, —språk
rahvakeel. —stam suguharu, —styre
rahvavalitsus. —stämning rahva meeleolu, —sång
rahvushümn. —sägen rahvamuistend. —talare
rahvakõnemees. —teater rahvateater, —tom
adj. inimestest tühi. —tribun rahvajuht;
tribüün. —tro rahvausund, —usk. —trängsel

rahvamurd, —undervisning rahvaõpetus.
—universitet rahvaülikool, —upplaga
rahva-väljaanne. —upplysning rahvavalgustus;
rahvaharidus, —uppviglare rahva
ülesässi-taja. —väld adj. part. rahva poolt valitud,
—vandring rahvasterändamine, —vett
inimese aru, korralik käitumine, —vilja
rahva-tahe. —vimmel rahvamöll, —murd, —tung.
—visa rahvalaul, —välde rahvavalitsus, —vän
rahvasõber. —vänlig adj. rahvasõbralik.
—ökning rahvaarvu suurenemine, —folkets
hus rahvamaja,
follik|el —eln,—lar anat. folliikul, nääps,
folor pl., årh. eluviis, käitumine,
fond [fånd v. får|d] —en,—er 1. (bakgrund) taust,
tagapõhi, foon. 2. (kapital) põhikapital,
—fond, —vara. 3. fig. tagavara, rikkus. 4.
väärtpaberid, obligatsioonid, —avdelning
väärtpaberitega tegelev pangaosakond,
—börs maj. fondibörs. —börsauktion
väärtpaberite oksjon, —chef fondijuhataja.
—dekoration tagaseinadekoratsioon. —kuliss
taustakuliss. —målning taustamaal.
—mäklare fondimaakler. —notering fondinoteering.
—stämpel fondipitsat, —tempel, —vägg
taus-tasein.

fondera1 tr., maj. fonde kindlaks määrama;
sissetulekuid riigivõla katteks kindlaks
määrama.

fonem —et,= keel. hääliku distinktiivsete
omaduste summa, foneem,
foneti|k [—ik] ~en foneetika, häälikuõpetus.
—ker foneetika eriteadlane, foneetik. —sk
adj. foneetiline,
fonograf —en,—er fonograaf. —rulle
fonograafi-rull.

fonogram [—amm] —met,= heliülesvõte,
fonogramm.

fonologi [—gi] — (e)n fonoloogia, õpetus
foneemidest ja nende funktsioonidest,
fontanell [—å—] —en,—er anat. lõge, fontanell,
fontän [—å—an] —en,—er purskkaev, fontään.

—figur fontääniskulptuur.
for|a —an,—or voor (—i), veorong. —bonde
veo-talupoeg. —don sõiduk, sõiduriist, —karl
voorimees, veomees, —lön veotasu, vooritasu.
—vagn veo-, voorivanker.
force [fårs] (en) jõud, võimsus, hoog, det går
med f. see läheb hoogsalt, det är inte minf.
see pole minu tugevaim külg, f. majeure
[mašor] ületamatu takistus e. raskus. —ra1
tr. 1. ülemäära pingutama, kiirendama. 2.
sõj. võitlusega ületama,
fordom muutm. 1. adv. vanasti. 2. adj.
endisaegne, varemaegne. —dags adv. ennemuiste.
fordra1 tr. nõudma. —n ilma a. ja pl. nõudmine.
—s1 dep., impers. tarvis minema. —nde adj.

89

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0121.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free