Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fri ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
museum vabaõhumuuseum, —luftsteater
vabaõhuteater. —lägga2 irr., intr. ja tr., ehit.,
mulnasttehn. välja kaevama, esile tooma.
—mickel nalj. (palve)vend. —modig adj.
otsekohene, avameelne, siiras, —murare
vabamüürlane. —mureri [—1] —(e)t
vabamüürlus. —måndag ’sinine esmaspäev’, —märka2
tr. margistama. —märke postmark.
—passagerare priisõitja, jänes, —plats priikoht.
—religiös adj. vabausuline. —sedel valgepass,
tunnistus kaitseväkke mittekõlvulise kohta,
—seglare mereröövel, —sim sport
vabaujumi-ne. —sinnad adj. part. vabameelne, —sinne,
—sinthet vabameelsus, —skjuts priisõit,
—küüt. —skytt nõidkütt; vabakütt. —spark
sport vabalöök. —spektakel koomiline
etendus. —språkig adj. jutukas; avameelne,
—stad varjupaik, —stat vabariik, —stund
vaba aeg. —stående adj. part. vaba, iseseisev;
üksiseisev; eraldatud, —säga2 irr., tr.
vabastama. —säng maksuvaba voodi (haiglas).
—ta(ga)4 tr. ja refl. vabastama, vabaks
mõistma; loobuma, —tid vaba aeg. —timme
vaba tund, jõudetund; vahetund, —trappa
ehit. välistrepp, —tänkare vabamõtleja.
—tänkeri [—1] —(e)t vabamõtlemine, —vakt
mer., ha f. vahikorrast vaba olema, —vecka
vaba nädal, —vikt raudt. maksuvaba kaal e.
raskus, —villig adj. vabatahtlik, / värnplikt
vabatahtlik kaitseväeteenistus,/-/ adv.
vabatahtlikult. —voit kukerpall, uperpall.
Hrm1 tr. ja refl. vabastama, hellre f. än fälla
parem vabaks kui süüdi mõista,/ sig med ed
ennast vandega vabastama.
^ria1 intr. kosima,/ till ngn kedagi kosima;
saavutada e. võita püüdma,/ till ngns gunst
kellegi poolehoidu võita püüdma. —r|e —(e)n,=
kosija. — rannons abielukuulutus. —rbrev
kosjakiri. —rfot, på f. kosjateel, —rfärd,
—rstråt kosjasõit. —rtankar pl. kosjamõtted.
—rärende, vara ute i f-n kosjateel olema,
frieri [—1] —(e)t,—er kosimine, kosjad,
frid —en rahu, vad if-ens dar nu då! fam. oh sa
igavene taevas! —full adj. rahulik, —lysa2 tr.
seaduslikult kaitsma, keelu alla panema,
—lös adj. rahutu, —sam adj. rahulik, vagane,
vaikne. —stiftar|e —(e)n,= rahusobitaja.
—störar |e —(e)n,= rahurikkuja, —säll adj.,
van. rahuarmastav, vaikne,
frids |furste piibl. rahuvürst. —kyss piibl. rahu-
suudlus. —röst rahuhääl.
frigid [—g—] adj. suguliselt külm, frigiidne,
frihets I anda vabadusmeel. —begär vabadustung,
—brev vabaduskiri. —fientlig adj.
vabaduse-vastane. —hjälte vabaduskangelane. —kamp
vabadusvõitlus, —krig vabadussõda,
—kämpe vabadusvõitleja, —kärlek vabadusearmas-
fri/from
tus. —rörelse vabastusliikumine, —straff jur.
karistus vabaduse piiramisega, —strävan
ilma a. ja pl., —strävande subst. part.
vabaduspüüe. —älskande adj. part. vabadust
armastav.
frikadell [—é—] —en,—er keed. frikadell,
frikassé —n, —er keed. frikassee.
frikativ|a —an,—or keel. frikatiiv, hõõrdhäälik,
spirant.
friktion —en,—er 1. tehn. hõõrdumine,
hõõrumine, friktsioon. 2.fig. hõõrumine, lahkheli,
friktions|band tehn. hõõrdpidur. —elektricitet
hõõrdeelekter. —Hjul tehn. hõõrdratas.
—koefficient hõõrdetegur. —koppling tehn.
hõõrdsidur. —motstånd füüs.
hõõrde-takistus. —yta füüs. hõõrdepind.
frill|a —an,—or liignaine, sohinaine.
frimärks|album margialbum. —automat
mar-giautomaat. —häfte margivihk. —kännare
margitundja. —samlare margikoguja.
—samling margikogu.
^ris —en,—er 1. ehit. reljeefidega kaunistatud
riba arhitraavi ja karniisi vahel. 2. vööt seina
pinna kaunistamiseks,
^ris —en,—er friis, —isk adj. friisi.
3fris —en,—er teat. jäme villane riie.
friser|a1 tr. soengut tegema; fig. viimistlema
(näit. käsikirja), —salong juuksuriäri. —tång
lokitangid.
frisyr [—yr] —en,—er frisuur, soeng,
frisör —en,—er frisöör, juuksur. —sk|a —an,—or
naisjuuksur.
frisk adj. terve, tubli, priske; värske; jahe, karge;
tugev, det känns f-t ute väljas on karge õhk;
/ luft värske õhk; det blåser f-t puhub tugev
tuul. —|å1 I. tr., tehn. (metalli) puhastama;
sulatama (tina). II. intr. tugevamaks
minema, vinden f-ar tuul läheb tugevamaks, fa i
(om vind) tugevamaks muutuma; puhuma
hakkama, f-a upp värskendama, f-a upp sina
kunskaper oma teadmisi värskendama, —bly
selitustina. —betyg tervistunnistus.
—gymnastik tervisvõimlemine. —het —en värskus.
—na1 intr. tervenema. —ning —en,—ar tehn.
selitamine. —us —en,—ar fam. naljahammas,
naljatilk,
frist —en,—er pikendus; (täht)aeg.
frityr [—yr] —en,—er praadimisvõi, —rasv.
frivol [—ål] adj. kergemeelne, liiderlik, nilbe,
frivoolne. —itet [—ét] —en,—er kergemeelsus,
nilbus, frivoolsus. —itetsspets frivoliteetpits.
frod|as1 dep. kosuma; lokkama. —ig adj.
lopsakas; rikas, mahlakas, en fi fantasi rikas e.
lopsakas fantaasia,
from adj. vaga, f-ma önskningar vagad soovid,
—het —en vagadus; mahedus, leebus, —la1
intr. vagatsema. —leri [—1] —(e)t vagatsus.
95
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
