- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
107

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - förhall ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

förhall/förkoppra

—hall eeskoda, eesruum, hall. —hand mäng.
eeskäsi. — handenvarande [—hån—] adj. part.
olemasolev, käesolev, —handla1 [—ån—] intr.
läbi rääkima, arutama, nõu pidama,
—handling läbirääkimine, arutamine, nõupidamine.
—hartsa(s)1 [—år—] refl. ja dep., tehn.
vai-gustuma.—hasta1 [—ås—] refl. liiga ruttama e.
kiirustama, ennatlikult e. liiga rutates
tegema, en f-d åtgärd järelemõtlematu e. liiga
rutuline tegu. —hatlig [—åt—] adj. vihatud,
põlatud; vastumeelne, —hemliga1 [—é—] tr.
saladuses hoidma, salgama, —hinder [—1—]
takistus, tõke. —hindra1 tr. takistama,
tõkestama. —historia eelajalugu; eellugu,
—historisk adj. eelajalooline, —hjälpa2 [—ja] tr.
aitama (kuhugi, millekski),/ ngn till ett arbete
kedagi tööle aitama, —hoppning [—å—]
—en,—ar lootus. — hoppningsfull adj.
lootusrikas. —hörnas1 [—0—] dep. sarvestuma.
—hud —en anat. eesnahk, —huggning [—ü—]

1. sõj. langetatud puudest moodustatud tõke.

2. harvendusraie, —hungra1 [—ü—] intr.
nälgima, nälga surema, —hus eeskoda, vöörus,
esik. —hyda2 [—y—] tr., tehn, mer.
vooderdama. —hydningspapp vooderduspapp.
—hyd-ningsplåt vooderdusplekk. —hyra2 [—y—] tr.
üürima, —hytt mer. eeskajut. —håll|a4 [—k—]
I. tr. (undanhålla), van. salgama; (tygla)
ohjeldama. II. refl. (bete sig) käituma; (vara
beskaffad) olema (mingisuguses seisukorras
e. olekus), hur f-er det sig egentligen med den
sakeni kuidas selle asjaga õieti on?; (intaga
en viss ställning till ngt annat) suhtuma, huru
f-er sig bredden till längden1, missugune on
suhe laiuse ja pikkuse vahel? —hållas dep.,
impers. menetlema, talitama, —hållande
—t,—n subst. part. 1. van. salgamine,
varjamine. 2. (beteende) käitumine. 3.
(omständighet) asjaolu, olukord. 4. (sakläge) olu,
olukord, detta är det verkliga f-t nii on asi
tegelikult. 5. (relation) suhe, ha ett f. till ngn
kellegagi suhetes olema, —hållandevis adv.
võrdlemisi, suhteliselt, —hållningsorder
käitu-mis—, talitamisjuhis. —hållningsregel juhend,
juhtnöör, —håna1 [—å—] tr. pilkama,
teotama. —hårdna1 [—å—] intr. kõvenema,
paadu-ma. —hänge eesriie, —härda1 [—a—] I. tr.
paadutama, kõvaks tegema. II. refl.
paadu-ma. —härdad adj. part. paadunud,
kalgistu-nud; kangekaelne, —härja1 [—a—] tr.
laasta-ma, paljaks riisuma, rüüstama, kõrbeks
muutma. — härjelse —n,—r laastamine,
riisumine, hävitustöö, —härliga1 [—a—] tr.
ülistama, kõrgeks kiitma, —härska1 [—ä—] intr.
domineerima, —häst ’pitshobune’. —häva2
[-ä-] refl. suurustama, uhkustama,
hooplema. —häxa1 [—a—] tr. nõiduma, lummama.

—höja2 [—0—] tr. kõrgendama, tõstma,
—höjning kõrgendus, tõstmine; kõrgendik,
—hör [—0—] —et,= ülekuulamine; katse.
—höra2 I. tr. üle kuulama; uurima. II. refl.
järele küsima e. pärima, —hörsprotokoll
ülekuulamisprotokoll, —höst varasügis,
sügissuvi. —innerliga1 [—1—] tr. hingestama,
sügavamaks e. südamlikumaks tegema,
—inta1 [—i—] tr. hävitama. —intelse —n häving.
—intelsekrig hävitussõda. —irra1 [—1—] refl.
eksima; ära eksima, —ivra1 [—1—] refl.
ägestuma, tasakaalu kaotama, —ivran ilma a. ja
pl., —ivring —en,—ar ägedus, —jaga1 [—åga]
tr. ära ajåma. —jäsa2 [ —ä—] tr., tehn.
käärima panema, —kalka1 [—ål—] tr., erik.
lupjama, lubjastama. —kalkas1 dep. lubjastuma.
—kasta1 [—ås—] tr. hülgama, ära heitma,
maha jätma, põlastama. —kastelsedom
hukkamõistev otsus. —kastlig adj.
hukkamõistetav, halb. —kastning —en,—ar
geol. murrang, —kastningslinje geol.
murrangujoon.—kastningspricka geol.
murrangu-lõhe. —klara1 [—åra] I. tr. seletama,
selgitama; kuulutama, / krig sõda kuulutama. II.
refl. (oma seisukohta) avaldama; seletust
andma, —klarad adj. part., piibl. kirgastatud.
—klaring —en,—ar seletus, selgitus.
—klaringssätt seletus—, selgitusviis. —klarlig
adj. seletatav; arusaadav, —klema1 [—é—] tr.
ära hellitama, —klena1 [—é—] tr. vähendama,
halvustama, —klenande adj. part. halvustav.
—klinga1 [—1—] intr. vaiki jääma, vaikima,
vaibuma. —klistra(s)1 [—i—] tr., refl. v. dep.,
tehn. kliistriks muutuma, kliistrit
moodustama. —klistra1 tr. ette kliisterdama.
—klyf-ta(s)1 [—y—] refl. v. dep., geol. lõhestuma,
kuristikuks muutuma. —kläd|a2 [—å—] I. tr.
(välja) riietama, f-d till bonde talumeheks
riietatud. II. refl. riietuma; moonutama,
—kläde —t,—n põll; fig., fam., vara f.
kaitseingliks olema, —klädsband põllepael.
—klädssnibb põll en ur k. —klädnad [—a—]
—en,—er moonriietus; moonutatus,
—knappa1 [—åp—] tr. vähendama; kitsendama,
—knäppning —en,—ar, ställa på f.
kitsendama; vähendama, —knippa1 [—i—] tr. siduma,
sõlmina, ühendama, —köla1 [—k—] I. tr.
soeks muutma, sõestama. II. refl. sõestuma.
—kolas1 dep. soeks muutuma, sõestuma.
—kollra1 [—å—] tr. segaseks tegema, —koina1
[—å—] intr. kustuma, lõppema; sõestuma.
—komma4 [—å—] intr. kaotsi minema,
—kommen adj. part. kaotsiläinud;
hukkaläi-nud, langenud. —konstla1 [—k—] tr.
kunstlikult rikkuma, —konstlad adj. part.
ebaloomulik, teeseldud. —kopplingsmotstånd
[—åp—] el. lülitustakistus. —koppra1 [—k—]

107

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0139.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free