Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - grovna ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
jämedaliikmeline. —na1 intr. jämedaks
minema. —sikt 1. jäme sõel. 2. sõre jahu. —sikta1
tr. läbi jämeda sõela laskma, —smed
(raud)-sepp. —smide sepis, sepatöö, —syssla
must-töö, lihttöö. —tarm anat. jämesool. —trådig
adj. jämedast lõngast, jämedatoimeline;
jä-medasüüline.
grubb| el —let peamurdmine, juurdlemine,
mõtiskelu. —la1 intr. pead murdma, juurdlema;
mõtisklema, targutlema, g. över, på ngt
millegi kallal juurdlema, millegi pärast pead
murdma, midagi mõttes arutlema. ~fri adj.
muretu. ~sjuk adj. raskemeelne, —lande 1.
adj. part. juurdlev, mõtisklev; unistlev. 2. —t
subst, part., vt. —el. —lar|e —(e)n,= juurdleja,
mõtiskleja; unistaja. —leri [—i] ~(e)t, ~er
juurdlemine, peamurdmine, mõtisklus;
unist-lemine, unistlus.
gruff— et,= fam. tülitsemine, riidlemine,
jagele-minz;fam. naaklemine, nägelemine. —a1 intr.
tülitsema, riidlema, jagelema; fam.
naakle-ma, nägelema. —ig adj. tülitsev, riidlev, j
age-lev.
grum|la2 tr. sogaseks tegema, sogama;
ähmastama, tumestama, —lig adj. sogane; ähmane,
fiska i g-t vatten sogases vees kalu püüdma,
något g-t uttryckt natuke ebaselgelt e.
segaselt väljendatud. —lighet ~en sogasus;
ähmasus. —ling ~en,~ar sogastamine,
ähmasta-mine, tumestamine, —mel —let soga, mustus,
(põhja)pära, sete, sade. —s ~et (põhja)pära,
sete, sade; jäänus, —sa1 intr. nurisema,
tori-sema. —sig adj. sogane, hägune, ähmane;
must.
!grund —et,= kari, madalik, —stöta2 intr. v. stöta
på g. karile kinni jooksma, madalikule
jooksma, komma av g-et madalikult vabanema.
2grund adj. madal (mitte sügav), grunt vatten
madal vesi. —gående adj. part. madalalt vees
istuv, lame. —hav erik. laugmeri, madalmeri.
3grund —en,—er alus, põhi; alusmüür,
vundament; maa(omand), krunt; põhjend,
argument; põhjus; ajend, motiiv; põhi, kruntvärv,
alusvärv; põhimõte, printsiip, de första
g-erna põhijooned, põhialused, alged,
underrättelsen saknar ali g. teatel puudub
igasugune alus, i g. (grundligt) täielikult,
põhjali-kult, förstå i g. täielikult e. põhjalikult
mõistma e. aru saama, / g. och botten tegelikult, i
g-en õieti, õigupoolest, tegelikult, av hjärtans
g. südame põhjast, kõigest südamest, i g.
förstöra maatasa tegema, slå fienden i g.
vaenlast otsustavalt lööma; lägga till g. för ngt
millelegi aluseks panema, ligga till g. för ngt
millegi aluseks olema, ha sin g. i ngt milleski
põhjus olema, det har sin g. däri põhjus on
selles, på g. av ngt mingil põhjusel, millegi
grovna/grundtext
tõttu9på g. av en misstanke kahtlustuse tõttu,
på g. därav sel põhjusel, selle tõttu, selle
tagajärjel, på vad g.? mis põhjusel? mis
alusel?, på goda g-er küllaldasel põhjusel;
förfara enligt vissa g-er teatud põhimõtete järgi
toimima. —a1 I. tr. asutama, rajama, alust
panema; kruntima, alusvärviga katma, g. på
ngt millelegi põhjendama e. rajama. II. refl.,
g. sig på ngt millelgi rajanema, millelgi
põhinema; millelegi toetuma e. tuginema,
—ackord muus. põhiakord. —ad adj. part.
asutatud, rajatud, —artikel põhiartikkel,
peaartik-kel. —avgift põhitasu. —begrepp alusmõiste,
põhimõiste, —beståndsdel algosis, põhiosis.
—betingelse põhitingimus, —betydelse
põhitähendus. —drag põhijoon, peajoon,
—egenskap põhiomadus. —falsk adj. täiesti vale,
puhtvale. —fel põhiviga, peaviga, —fond
põ-hifond. —form põhivorm; (verb) põhimuude,
põhivorm, —forskning põhjapanev uurimine
e. uurimus (vastand målforskning), —fråga
põhiküsimus, —färg põhivärv, alusvärv;
(målning) alusvärv, kruntvärv, —fäste
põhialus. —förbättring põll. maaparandus,
—förutsättning põhitingimus, —idé põhiidee,
—kapital põhikapital, —lag põhiseadus;
konstitutsioon, —lagsenlig adj. põhiseaduslik,
põhiseaduspärane. —lagsstridig adj.
põhisea-dusvastane, põhikorravastane. — lig adj.
põhjalik, täielik; hoolikas, täpne, en g.
undersökning põhjalik uurimine e. uurimus, g-t
förstå sig på ngt midagi põhjalikult tundma
e. oskama, —ligt e. —ligen adv. tublisti,
põhjalikult. —lighet —en põhjalikkus. — liiye
põhijoon. —lägga2 irr., tr. asutama, rajama,
alust e. põhja panema, —läggande adj. part.
põhjapanev, fundamentaalne, põhi—. —
läg-gare asutaja, rajaja, looja, aluse—,
põhjapa-nija. —läggning asutamine, rajamine, —lärd
adj. part. põhjalikkude teadmistega. —lön
põhipalk. —lös adj. alusetu, põhjendamatu.
—löshet —en alusetus, põhjendamatus,
—motiv põhimotiiv, —mur alusmüür,
vundament. —murad adj. part. kindel, vankumatu.
—måla1 tr. kruntima, alusvärviga katma,
—ord keel. põhisõna, —orsak peapõhjus,
algpõhjus. —pelare alussammas, põhisammas.
—pension põhipension. —plåt algkapital,
—regel põhireegel, põhijuhis. —ritning
põhijoonis, plaan, —sanning põhitõde, päristõde.
—sats põhimõte, printsiip, —skillnad
põhierinevus. —skott sõj., mer. põhjalask; fig.
surmahoop. —språk põhikeel, algkeel, —stavelse
tüvesilp. —sten nurgakivi, aluskivi. —stryka4
tr., tehn. kruntima. —ställning võiml.
algsei-sang, põhiasend. —tal põhiarv, kardinaalarv.
—tanke põhimõte, põhiidee; peamõte. —text
135
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
