Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - göra ... - Hh
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
göra/ha bitué
gjort öeldud, tehtud, gjort är gjort mis
tehtud, see tehtud, tehtut ei saa enam muuta, ha
mycket att g-a (kellelgi) palju tegemist e. tööd
olema, jag har annat att g-a mul on muudki
teha, det g. gott see on hea, see mõjub hästi,
det g. mig ont mul on (väga) kahju, g-a sin
plikt, sin skyldighet oma kohust täitma, g-a
ngn en tjänst kellelegi teenet osutama, g-a
ngn glädje kellelegi rõõmu valmistama, så
gott sig g-a låter nii hästi kui saab, nii hästi
kui võimalik, så långt sig g-a låter
võimalikult, kui (vähegi) võimalik, g-a i ngt millegagi
kauplema, g-a i sängen fam. alla tegema, det
har jag inte ngt att g-a med selle asjaga pole
mul mingit tegemist, ni skall få med mig att
g-a teil tuleb minuga tegemist teha, g-a upp
eld tuld tegema, g-a upp en plan plaani, kava
koostama, det g. ingenting till saken see ei
muuda asja, see ei tähenda midagi, g-a om
intet nurja ajama. II. intr., hur skall jag g-a
för att... kuidas pean tegema, et... III. refl.
hästi näima, tavlan g. sig inte i det här
rummet maal ei tule selles toas hästi esile, g-a sig
samvete av ngt midagi südametunnistuse
järgi teha püüdma, g-a sig sjuk haigust
teesklema, g-a sig bekymmer mures olema,
muretsema; rõhut. abis. (tr., intr., refl.): vad skall
jag g-a av det? mis ma sellega teen?, kuhu
ma selle panen?, g-a av med ngt midagi ära
tarvitama; midagi ära raiskama, g-a av med
sig oma elu võtma, g-a sig av med ngt end
millestki vabastama, millestki lahti saama,
midagi kaelast ära saama, g-a efter järele
tegema, g-a ngn emot kellegi soovi vastaselt
toimima, g-a ifrån sig midagi lõpetama,
millegagi valmis saama, du har gjort bra ifrån
dig sa oled oma asja hästi teinud, g-a nedfig.
maha tegema, materdama, g-a om veel kord
tegema; ümber tegema, g. inte om det! ära
tee seda enam kunagi!, g-a på sig fam. alla
tegema, püksi tegema, det g. varken till eller
ifrån sellest pole sooja ega külma, sel pole
mingit tähtsust, g-a sitt till omalt poolt kaasa
aitama, g-a sig till eputama, edvistama,
ed-vistlema, g-a undan lõpule viima, lõpetama,
valmis tegema, g-a upp med ngn kellegagi
arveid õiendama, g-a upp med ngn om ngt
kellegagi midagi maha tegema, kellegagi
milleski kokku leppima, vi har gjort upp att träffas
i kväll me leppisime kokku kohtuda täna
Õhtul, jag kan ingenting g-a åt det ma ei saa
sinna midagi parata, g-a över med ngt midagi
ära raiskama e. pillama. 2. —at töö,
tegemine,./^ hade ett fasligt g-a, att... mul oli
palju tegemist, et..., mul maksis palju vaeva,
et... —ande ~t,~n subst, part., g. och
låtande teod ja toimingud; tegemised ja tegemata
jätmised. —lig adj. teostatav, võimalik,
—ning ~en, vara i g-en teoksil olema,
ettevalmistusel olema. —omål ~et,= töö, tegevus,
toimetus, dagliga g. igapäevased toimetused,
igapäevane töö.
Göran Jüri.
görd|el —eln,—lar vöö. —la1 tr. vöötama.
*gös —en,—ar zool. koha, sudak.
2gös —en,—ar tehn. toorrauatükk.
3gös —en,—ar mer. vöörilipp.
Gösta Kusta
*göt —en,—ar v. (om forntida svenskar) —er
Götalandi elanik; skandinaavlane. —amål
keel. västergötlandi (keele)murre. —isk adj.
1. aj. götalastele omane, g. diktning teat.
kirjanduslik vool Rootsis 19. sajandi algul, g-a
förbundet nim. voolu kirjanike liit. 2. aj.,
harva põhjamaa; gooti.
2göt —et,= v. göt|e —et,—en tehn. 1. valutükk,
valand. 2. valuvorm. —järn valumalm.
—kokill valuvorm. —metall valumetall.
Götaland Lõuna-Rootsi.
Göteborg [—årj] Rootsi suuruselt teine linn.
göteborgar |e —(e)n,= Göteborgi elanik.
göteborgs|bo ~n,~r Göteborgi elanik, —vits
sõnamäng; teravmeelsus.
göteborgsk|a 1. —an göteborgi keel(emurre). 2.
—an,—or Göteborgist pärit olev naine.
Hh
HJi [hå] — (e)t, —n v. = 1. H,h. 2. muus. si.
—bomb sõj. vesinikupomm.
*ha vt. hava. —begär fam. ahnus, aplus. —galen
adj., fam. ablas, ahne.
2ha inter j. haa! ah!
3ha (en v. ett) pl. = ha (hektar),
habil [—il] adj. osav, hakkaja, tubli, võimeline;
vastutulelik. —itera1 refl. (milleski) oskust e.
osavust üles näitama; (Saksamaal)
dotsen-diõgust omandama. —itet [—ét] —en osavus,
oskus.
habit [—it] —en,—er nalj. riietus, ülikond,
kostüüm,
habitué —(e)n,—er alaline külaline.
146
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
