Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - huvudaccent ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
huvudaccent/hymen
häbitu olema, han har gott (dåligt) h. temal
on hea (halb) pea, bevara h-et kallt pead
mitte kaotama, külma verd säilitama, vara kort
om h-et lühikese aruga olema, bry sitt h. med
ngt millegi üle pead murdma, följa sitt eget h.
oma teed minema, oma pea järgi talitama,
förvrida h-et på ngn kellegi pead segi ajama,
ha sitt h. för sig iseseisev olema, han satte
myror i h-et på mig ta pani mind mõtlema; ta
ajas mulle kärbseid pähe, få ngt i sitt h.
midagi pähe võtma, —accent v. —aksent keel
pearõhk. — avtal(et) pealeping
(Ettevõtjate-ühingu ja Tööliste ametiühingu vahel), —axel
peatelg, —betydelse 1. peatähtsus. 2. keel
peatähendus, —bok pearaamat, —bonad
peakate. —bry peamurdmine, mure. —byggnad
peahoone, —drag peajoon, põhijoon, —duk
pearätt, —rätik, —form 1. peakuju, —vorm. 2.
põhiliik. 3. keel peavorm. —gärd peaase.
—lag —et päitsed, —ledning erik. (vatten)
magistraaltoru, —veejuhe, (ei)
magistraalliin, —juhe. —likare erik. proovimõõt. —linje
magistraal—, pealiin, —lus zool peatäi. —lös
adj. fig. peatu; mõtlematu, ennatlik, —man
peamees, —mål 1. peasöök. 2. peasiht, —nerv
bot. pearood. —nyckel peavõti. —part
lõviosa. —person peategelane, —rot bot. peajuur.
—räkning peastarvutamine, —sak peaasi, i h.
peamiselt, peaasjalikult, —saklig adj.
peamine, peaasjalik. —sats pealause; peatees,
—skalle, —skål kolju, —skäl peapõhjus,
—stad pealinn, —stol jur. kapital, —stupa adv.
ülepeakaela, uperkuuti. —svål peanahk.
—säte peaasupaik. —tal 1. peakõne. 2. erik.
’peade arv’, efter h-et (per capita) vastavalt
isikute arvule, —tema põhiteema, —vikt
pearõhk, peatähtsus, lägga h-en på ngt, fästa
h-en vid ngt millelegi pearõhku panema,
—vittne jur. peatunnistaja. —votering
lõpp-hääletus. —värk peavalu, —ämne peaaine,
—ända peats, pähits. —ändamål peaeesmärk,
hux flux adv. huisa-päisa; kähku, jalamaid,
sedamaid, jag måste h. f. resa hem pidin
jalamaid koju sõitma,
hy —n jume; (näo)nahk.
hyacint —en,—er bot., miner, hüatsint,
hybble —t,—n mulk (—gu); pesa, urgas, onn.
hybrid [—id] 1. — en,—er biol. hübriid, värd,
ristand. 2. adj. hübriidne.
hybris = v. —en ülemeelikus, liigsuurelisus.
hyck|el —let silmakirjatsus, silmakirjalikkus,
teesklus, —la1 tr. ja intr. silmakirjatsema,
teesklema, —lande adj. part. silmakirjalik,
teesklev. —lar|e —(e)n,= silmakirjatseja,
vagatseja, variser. —leri [—i] ~(e)t,~er
silmakirjatsus, variserlikkus, teesklus,
hydd|a —an,—or onn, osm, hütt.
hydr|a —an,—or 1. müt. Hüdra. 2. zool mage-
veepolüüp, hüdra,
hydrat —et,= v. —er keem. hüdraat (seotud vett
sisaldav ühend),
hydraulik [—ik] —en erik. hüdraulika,
rakenduslik hüdromehaanika.
hydro|fon [—ån] ~en,~er tehn. veealuste helide
vastuvõtja, hüdrcffon. —fyt [—yt] ~en,~er
bot. veetaim, hüdrofuüt. —grafi [—i] ~(e)n
geogr. veekogusid uuriv ja kirjeldav
geograafia haru, hüdrograafia. —plan tehn.
vesilennuk, hüdroplaan.
hyen|a [—é—] —an,—or 1. zool huään. 2. fig.,
begravningsh-a matusevahtija, hüään,
hyende —t,—n van. padi, lägga h. under lasten
fig. pahet soodustama,
hyf —en,—er bot. seenetai.
hyfs muutm viisakus, korralik käitumine, kord,
få, sätta h. på ngn kedagi peenekombeliseks
tegema, —a1 tr. 1. kombeid peenemaks
tegema, tsiviliseerima. 2. mat. lihtsustama, —ning
—en 1. peenekombeliseks tegemine;
lihtsustamine. 2. viisakus, korralik käitumine.
hygga1 (till) sig refl. viisakamaks minema,
tsivi-liseeruma.
hygge —t,—n mets. metsaraie; raiesmik. —sföljd
raiejärjestus.
hygglig adj. lahke, sõbralik; heasoovlik,
vastutulelik; viisakas, korralik; vastuvõetav, hea;
kena, det var h-t av dig see oli kena sinust, en
h. flicka korralik tüdruk, ett h-t pris
vastuvõetav hind, h-a villkor vastuvõetavad
e. rahuldavad tingimused, —het —en lahkus,
sõbralikkus, viisakus, korralikkus; kenadus,
headus.
hygien —en 1. tervishoid, hügieen. 2. puhtus.
—isk adj. tervishoiuline, hügieeniline,
hygromet|er —ern,—rar niiskusemõõtja,
hügro-meeter.
hyla1 intr., dial, fam. uluma, ulguma,
hyll —en dial (fläder) leedripuu,
^yll|a —an,—or riiul; laud; (teatri) rõdu, det tar
man inte på h-an fig. seda ei ole kerge saada,
lägga ngt på h-an fig. midagi kalevi alla
panema. —meter erik. riiulimeeter. —papper
riiulipaber. —remsa riiuliääris. —stöd
riiulitu-gi. —vis adv. riiulikaupa, riiuliviisi.
^yll|a1 I. tr. truudust vanduma; austust
avaldama, austama; pooldama, heaks kiitma. II.
refl. usaldama, abi e. kaitset otsima, —ning
~er,~ar 1. truuduse vandumine. 2.
austamine. —ningsed truuduse—, ustavusevanne.
—ningsgärd auavaldus.
hylle —t,—n bot. käte.
hyls|a —an,—or kest, kihn, tupp, kapsel, ümbris;
kaun. —formig adj. tsilindirkujuline.
hymen ilma a. ja pl. 1. müt. abielujumal; pulma-
163
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
