Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - koka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
koka/kollega
—ersk|a —an,—or naiskokk, keetja, —föda
keedetud toit, soe söök. —gryta keedupada,
—pott. —het adj. keev, tuline, tulikuum,
—hetta keemissoojus, —temperatuur, —hus
keedu-ruum. —konst keedukunst, kokakunst, —kärl
keedunõu. —låda keedukast. —platta
keedu-plaat. —punkt keemispunkt, —salt keedu—,
köögisool. —spis pliit, —vrå keedunurk,
(väike) keeduruum.
’kok|a 1. — an,—or kamakas, pank, (mulla)tükk.
21 refl. panka e. tükki minema. —ig adj.
ka-makaline, panklik, tükkis, —kross põll.
purusti.
2koka [—å—] —n kokaiinipõõsa kuivatatud
lehed, —blad vt. eelm. —buske bot.
kokaiinipõõsas. —in —et kokaiin. —inist
—en,—er kokainist, kokaiini tarvitaja,
kokard [—à—] —en,—er kokard, mütsimärk.
kokett 1. adj. koketne, edvistlev, meeldida
püüdev. 2. —en,—er kokett, koketeerija,
ed-vistleja. —era1 intr. koketeerima, edvistlema,
meeldida püüdma, —eri [—i] —(e)t,—er
koketeerimine, edvistlemine.
kokill [—ill] —en,—er tehn. kokill, metallist
valu-vorm.
kokong [—at|] —en,—er zool. kookon, tupp.
kokos —en kookos. —bast kookosniin. —fett
kookosrasv, —õli. —fiber kookoskiud. —kaka
põll. kookoskook, liik õlikooke. —matta
koo-kosmatt. —mjölk kookospiim. —nöt
kookospähkel. —nötsolja kookosõli. —palm
kookos-palm. —smör kookosvõi.
kokott [—att] —en,—er kokott, lõbunaine,
koks [—å—] v. kox —en koks. —a1 tr. ja intr.
koksistama; koksistuma. —eldning
koksikü-tus. —gryta tehn. koksiahi. —ning —en
kok-sistamine; koksistumine. —slagg koksiräbu,
—šlakk.
kol [—å—] —et v. —en,= süsi, samla glödande k.
på ngns huvud fig. tuliseid süsi kellegi pea
peale koguma, bränna sina k. förgäves
asjatult püüdma. —a1 I. tr. süsi e. söeks
põletama. II. intr. söeks muutuma, söestuma; mer.
süsi (peale) võtma, k. en mila miili põletama,
—are on märksõnana, —botten miilipõhi.
—box söepunker. —bunker vt. eelm. —båt
söelaev. —bärare söekandja, —damm
söetolm. —distrikt kivisöebassein. —eld söetuli.
—flöts geol. (kivi)söelade, —kiht. —formation
geol. kivisöelade. —förråd söevaru,
söetaga-vara. —gruva söekaevandus. —handlare
söe-kaupleja. —huggare söekaevur. —hydrat
süsivesinik. —hämtare söeämber. —korg
söe-korv. —källare söekelder. —lager söekiht;
(kolförråd) söetagavara. —lår söekast; mer.
söepunker. —mila söemiil. —mått söemõõt.
—mörk adj. kottpime, pilkane pime. —mör-
ker kottpimedus, pilkane pimedus, —na1 intr.
söestuma; ka fig. kustuma, tuhmuma, —ning
—en,—ar söepõletamine; söevõtmine. —os
söeving. — osförgiftning vingumürgitus.
—pråm söepraam. —ritning söejoonistus,
—ryss erik. söevankri kere. —skyffel
söeküh-vel, —labidas, —spets füüs. söepulk. —station
söejaam,—sadam, —stav el. söeelektrood.
—stig söemõõt. —stybb(e) söepuru. —svart
adj. süsimust, —syra keem. süsihape, —trast
zool. musträstas, —teckning söejoonistus.
—täkt 1. söepõletamine.2. söekaevandamine.
—vass vt. säv. —ved miilipuud. —väte keem.
süsivesinik.
^ola1 [—å—] tr. ja intr., vt. koi ali.
2kol|a [—å—] —an,—or iiris(kompvek).
3kola [—o—] intr., fam., k. av kõngema,
kärvama, (ära) surema, k. vippen surema,
kolar|e [—å—] —(e)n,= söe—, miilipõletaja.
—koja miilipõletaja onn. —tro pime e. sõge
usk.
kolchos [—hås] —en,—er kolhoos, ühismajand,
kolera [—o—] —n koolera, —bakterie med.
koole-rapisik. —flagg(a) karantiinilipp, kollane lipp.
—patient koolerahaige. —smitta
kooleranak-kus.
koleriker [—lé—] —n,= koleerik, ruttu ja
tugevasti ärrituv inimene,
kolerisk adj. koleeriline, keeva—, kuumavereline,
kolibri —n,—er zool. koolibri,
kolifej [—éj] —et fam. pidu, oleng, trall,
kolik [—ik] —en med. koolik, voolmed. —anfall
kooliku—, voolmesööst.
koling —en,—ar fam. sadamapätt.
kolit [—it] —en med. kolüt, jämesoolepõletik.
kolj|a [—å—] —an,—or zool. kilttursk.
koljé [—å—] —n,—er v. collier —(e)n,—er koljee,
kaelakee.
kolka1 [—å—] intr. ja tr. lonksama, lonkshaaval
jooma, k. i sig kõrist alla valama,
koll [—å—] —en fam. võrdlemine, kontrollimine.
—a1 tr. kõrvutades võrdlema, —ning —en,—ar
kontrollimine.
kollaber|a1 [—å—] intr. med. kokku varisema
kollabeeruma. —ing ~en,~ar
kokkuvarisemine.
kollabora|tion ~en kollaboratsioon, koostöö.
—tör [—or] ~en,~er pol. kollaboratsionist.
kollaps [—å—] —en,—er 1. med. kollaps. 2. fig.
katastroof, hävitav õnnetus, —a1 intr., fam.
kokku varisema,
kollation [—å—] —en,—er 1. pidulik
koosviibimine, pidusöök. 2. erik. võrdlemine,
kontrollimine. —era1 tr. kõrvutades võrdlema; teatr.
esimest kordamist läbi viima ühes
tekstikon-trolliga.
kolleg|a [—å—é—] —an,—er kolleeg, ametivend,
214
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
