Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - motell ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
motell/mullbär
segla i m. vastu tuult purjetama, —vittne
vastaspoole tunnistaja, —väga2 tr. üles kaaluma,
tasakaalustama, —vänd adj. part.
vastusuu-natud. —värde vastav väärtus, —värn kaitse,
vastupanu, sätta sig till m. vast hakkama,
—yrkande vastuettepanek. —åtgärd
vastuabinõu, vidta m-er vastuabinõusid
tarvitusele võtma,
motell [—é—] —et,= hotell mootorsõidukite
juhtidele.
motett [—é—] —en,—er muus. motett, väimulik
koorilaul.
motion 1. —en motsioon, kehaline liikumine. 2.
—en,—er pol. (förslag) ettepanek, anta, avslå
en m. ettepanekut vastu võtma, tagasi
lükkama, väcka en m. ettepanekut esitama, —era1
tr., intr. ja refl. 1. (skaffa kroppsrörelse)
kehalisi harjutusi tegema. 2. (väcka förslag)
ettepanekut esitama. —är [—ar] —en,—er
esitaja, ettepanija.
motions|gymnastik kergem võimleimine. —rätt
õigus ettepanekut esitada,
motiv —et,= 1. motiiv, ajend, põhjus. 2. (stoff)
aine, motiiv. 3. muus. motiiv. —ation —en
motivatsioon, motiveerimine, —era1 tr.
motiveerima, põhjendama, —ering —en,—ar
motiveering, põhjendus, —isk ajd., kunst,
mo-tiivisse puutuv,
motokultur põll. mehaniseeritud põllundus,
motor [—år] —n,—er [—tõ—] mootor, jõumasin,
sätta m-n i gång mootorit käivitama,
—artilleri iseliikuvad suurtükid, —brännolja
mootoriõli. —bränsle mootorikütus, —båt
mootorpaat. —cykel mootorratas, fam. tsikkel,
—cyklist mootorrattur. — dressin
mootordre-siin. —drift mootoriga töötamine, —fartyg
mootorlaev, —fel mootoririke. —fordon
mootorsõiduk, —fotogén
mootoripetroo-leum. —isera1 tr. motoriseerima. —isk adj.,
füsiol. motoorne, liigutaja-, liigutamis-. —ism
[—1—] —en mootoriasj andus, —ist [—i—]
—en,—er motorist, —krångel mootoririke.
—kutter mer. mootorkaater. —livbåt mer.
mootorpäästepaat. —man motorist, —seglare
mer. mootorpurjekas. —skonare mer.
moo-torkuunar. —släde mootorsaan, —snurra
fam. päramootoriga paat; päramootor.
—sport mootorisport. —spruta mootorprits.
—stopp mootori peatus rikke tõttu, —tåg
mootorrong. —vagn mootorvagun.
—verkstad autoremonditöökoda. —väg
autosõidu-tee.
mott [—å—] —en v. —et,= koi; koiliblikas,
motti [—å—] —n,= sõj. ümberpiiratud
sõjaväeosa, ’sopp’.
motto [—å—o] —t,—n (tänkespråk) moto,
juhtlause.
motyl [—yl] —en bensiini ja piirituse segu
(mootorikütuseks),
moulinégarn mulineeniit (tikkimiseks),
moussera vt. mussera.
2muck muutm. subst., fam., inte säga ett m. mitte
niitsatamagi, mitte kõssamagi, jag begriper
inte ett m. av innehållet ma ei saa sisust
mõhkugi aru, lyda utan m. vastu rääkimata sõna
kuulma. —a1 intr. 1. nurisema, vastu ajama,
vastu rääkima, lyda utan att m.
vasturääki-mata sõna kuulma. 2. tülitsema, riidlema, m.
gräl riidlema hakkama.
2muck muutm. subst., fam., sõj. sõjaväest
vabanemine. —a1 intr. sõjaväest vabanema,
mudd — en,—ar 1. randmesoojendaja. 2. põdra-
nahast kasukas,
mudd|er —ret põhjakord (järvedes, jõgedes jne.),
kõnts, muda, pori. —pråm süvenduspraam.
—verk süvendaja, bager, bagermasin. —ra1
tr. ja intr. süvendama, bagerdama. —rig adj.
mudane, —ring — en,—ar süvendamine,
bagerdamine.
muff — en,—ar ka tehn. muhv.
muff|el —eln,—lar tehn. muhvel. —ugn tehn.
muhvelahi.
muffin —et,= teat. teekook.
mufflon [—ön] —en,—er euroopa metslammas.
’mugg —en,—ar (dryckeskärl) kruus (—i),
peeker, kann (—u), för fulla m-ar fig., fam. täie
jõuga, täie hooga.
2mugg —en vet. prei, kõõm.
muhammedan vt. mohammedan.
mul|a —an,—or zool. muul (—a), hobueesel.
—åsna vt. eelm.
mulatsk adj. muiati. — |a — an,—or mulatinaine.
— mulatt —en,—er mulatt,
mul|e —en,—ar mokad, suu, ninamik. —bete jur.
karjamaa. —lbänktubakapuss, lägga in en m.
tubakapussi suhu panema, —sjuka v. m- och
klövsjuka suu- ja sõratõbi.
mul|en adj. pilves, pilvine; fig. sünge, morn,
tusane, m-en himmel pilvine taevas, en m-en
uppsyn tusane nägu. —na1 intr. pilve
minema, pilvedega kattuma; süngestuma, himlen
m-r taevas läheb pilve, hans panna m-de ta
otsaesine läks kortsu, ta nägu süngestus.
muljer|a1 tr., keel. palataliseerima, muljeerima.
—ing —en,—ar palataliseerimine,
muljeerimi-ne.
mull —en 1. huumus, mustmuld, põllumuld,
künnikiht. 2. fig. põrm, tolm. 3. malmipulber.
—fattig adj. huumusvaene. — haltig adj.
mulda sisaldav, —hög mullahunnik; hauaküngas.
—jord huumusmuld. —rik adj. huumusrikas.
—sork zool. vesirott; dial. mutt. —vad
—en,—ar mutt.
mullbär bot. mooruspuumari. —sblad moorus-
299
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
