Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mur ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
mur/muslin
rõõmsaks tegema, —rande adj. part.
rõõmustav, lõbus, utsikterna är inte särskilt m.
väljavaated pole kuigi rõõmustavad. —ration
~en,~er meelelahutus, lõbustus, ajaviide.
—rationsråd nalj. lõbustusmeister.
mur —en,—ar müür, kivisein, kinesiska m-en
hiina müür, vara tyst som m-en vait olema kui
sukk, vaikima kui haud, en väktare på Sions
m-ar usu kaitsja, —a1 tr. ja intr. müürima, m.
fast kinni müürima, m.fören öppning avaust
kinni müürima, m. igen ett fönster akent
kinni müürima, m. in sisse müürima, m. upp en
vägg seina üles laduma, —ar|e —(e)n,=
müürsepp, müürissepp, —bruk ehit.
müüri-mört. —bruksblandare ehit. mördisegisti.
—bräcka aj. müürilõhkumismasin. —eri [—i]
—(e)t müüritöö. —eriarbete vt. eelm. —gält
tehn. (koxgryta) koksipann. —grön|a
—an,—or bot. luuderohi. —grönsranka
luude-rohuväät. —krans müürisimss. —liv ehit.
müüripind. —slev kellu, müürsepa labidake.
—sten müürikivi, telliskivi, —tegel vt. eelm.
—verk müüristik, —yta müüripind.
murar|bas müüritöö juhataja, —förman vt. eelm.
—lärling müürsepapoiss. —mästare
väljaõppinud müürissepp, —ställning toestik, telling,
—yrke müürsepaamet.
murk|en adj. pude, rabe; kõdunenud, pehkinud,
mäda. ~het ~en rabedus, pudedus, —na1
intr. pehkima, kõdunema, m. bort ära
kõdunema. —nad adj. part. pehkinud, kõdunenud,
murkl|a —an,—or bot. mürkel,
murm|el —eln,—lar 1. zool. ümiseja. 2. ümiseja
nahk. ~djur zool. ümiseja; fig. loid ja laisk
inimene.
murr —et ümin, urin. —a1 intr. ümisema,
nurisema; urisema. —|e —en,—ar fam. 1.
korstnapühkija. 2. kass. —ig adj. 1. torisev, pahur.
2. (om färg) tume ja ebaselge,
murv|el —eln,—lar fam., halv. (ajalehe)
neegripoiss; dial. mõlkus, lontrus,
mus —en, moss hiir, vara tyst som en m. vait
olema nagu hiir. —bo hiirepesa. —falla hiirelõks.
—grå adj. hiirhall, hiirjas. —hål hiireauk.
mus|a —an,—or lit. muusa, kunsti
kaitsejuma-lanna.
musch —en,—er 1. iludusmärk. 2. täpp (riidel).
—plåster inglise plaaster,
museal [—ål] adj. muuseumi,
museiman [—ån] —en,—er van. muhameedlane,
moslem, musulman, —sk adj. muhamedi,
moslemi.
muse|um [—é—] —et,—er muuseum,
musei|föremål muuseumiese. —intendent
institutsiooni v. osakonnajuhataja muuseumis.
musicera1 mrr.musitseerima, muusikat tegema,
musik [—ik] —en muusika, helikunst fam. orkes-
ter, göra m. till en dikt sõnadele viisi
komponeerima, lärare im. muusikaõpetaja, detta
skall hädanefter bli min m.fig. sellega tahan
edaspidi tegelda, för full m.fam. täie jõuga,
täie hooga, m-en gick i spetsen för tåget fam.
orkester sammus rongkäigu ees. —affär
muusikariistade kauplus, —afton
muusikaõhtu. —alier [—à—] pl. noodid, heliplaadid.
—alisk [—à—] adj. muusikaline, muusika-;
musikaalne. —ant [—å—] —en,—er
muusi-kant; fam. moosekant, pillimees, —bilaga
noodilisa, —direktör muusikadirektor;
orkestrijuht. —er [—ü—] —n,= muusik, —film
muusikaline film. —förening muusikaselts,
—förlag muusika-, noodikirjastus, —handel
noodi-, muusikaäri, —historia
muusikaajalugu. —historisk adj. muusikaajalooline,
—institut muusikakool, —instrument
muusikariist, piil. —kapell mängukoor, orkester,
—kritiker muusikaarvustaja, —kår (puhkpilli)
orkester, —kännare muusikatundja, —ledare
orkestrijuht, —liv muusikaelu, —läktare
muu-sikalava. —lära muusikaõpetus, —lärare
muusikaõpetaja, —lärarinna
muusikaõpeta-janna. —nummer muusikapala, —recensent
muusikaarvustaja, —stycke muusikapala.
—sätta2 irr., tr. muusikat komponeerima,
sõnadele viisi komponeerima, —teori
muusikateooria. —vetenskap muusikateadus, —vurm
1. (mani) muusikamaania. 2. (person)
muusi-kanarr. —väg, i m. muusikasse puutuv, —vän
muusikasõber, —öra muusikaline kuulmine,
musikal [—ål] —en,—er muusikaline näidend,
teat. operetiliik.
musiv|arbete [—i—] mosaiiktöö, —guld erik.
kul-lasarnane värv. —isk adj. mosaiikne,
mosaiik-.
muskat [—åt] —en 1. muskaatvein. 2.
muskaatpähkel. —druva muskaatviinamari, —ell
[—é—] —en muskaatvein.
muskedund|er —ret,= v. —ern,—rar nalj. raske ja
ebamoodne relv.
musk|el —eln,—ler muskel, lihas. ~kraft
lihasejõud. —måge zool. lihasmagu,
liivapu-gu. ~stark adj. tugevate lihastega. ~tråd
anat. lihasekiud. ~vävnad anat. lihaskude.
—ulatur [—ür] ~en muskulatuur, lihaskond.
—ulös [—ös] adj. 1. tugevate lihastega. 2.
anat. muskulaarne,
musketerar|e [—ér—] —(e)n,= v. musketör [—ör]
—(e)n,—er aj. musketär,
muskot [—åt] —en muskaat, —blomma
muskaatõis.
musköt [—sköt] —en,—er aj., sõj. musket
(vanaaegne püss),
muslin [—in] —en v. —et musliin. —gardin
mus-liinkardin.
301
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
