Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mynt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
mynt/mål
ytmynnade i ett avtal läbirääkimiste
tulemuseks oli leping, —ing ~en,~ar (på gevär)
suue; (på flod) suu. —ingsarm jõeharu.
—ingsladdar|e —(e)n,= aj. eestlaetav püss.
—ingspropp soj. suudmetropp. —ingsvik
jõe-suue, —suu.
mynt —et,= münt, metallraha; rahapaja, betala i
klingande m. sularahas maksma, betala ngn
med samma m.flg. samaga tasuma, slå m. av
ngt fig. midagi ära kasutama, falskt m.
valeraha. —a1 tr. müntima, raha lööma, ett
uttryck m-t för propagandan propaganda
jaoks mõeldud väljend, —ar|e —(e)n,=
müntija, rahalööja. —enhet rahaühik, —fot
rahaalus. —forfalskare valerahategija,
—förfalskning valerahategemine. —gravör
mündigraveerija. —kabinett mündikogu.
—konvention leping kahe maa vahel ühise
mündisüsteemi kohta, —kunskap
numismaatika, münditeadus. —ning —en,—ar
müntimi-ne, rahalöömine. —prägling vt. eelm.
—samling mündikogu. —slag, —sort rahaliik.
—stämpel metallrahastamp. —system
rahasüsteem, —verk rahapaja, —väsen
metallrahaasj andus,
myntja —an,—or bot. münt.
myogen [—j—] —et lihaste valk.
myom [—åm] —et,= med. müoom, lihaskasvaja.
myopi [—åpi] —(e)n med. müoopia, lühinägevus.
myosin [—in] —et müosiin, lihaste valk.
myosotis [—så—] —en bot. lõosilm, meelislill.
myr —en,—ar (kärr) raba, rabadik, kõrgsoo.
—björk vaevakask, rabakask. —land,
—landskap rabamaastik. —malm soomaak.
—mark soomaa, —sjö rabajärv, soojärv,
—äng sooheinamaa.
myr|a —an,—or sipelgas, sätta m-or i huvudet på
ngn fig. kellegi pead kihama panema,
kellelegi peamurdmist tegema, —bagge zool.
sipel-gamardikas. —flit sipelgausinus. —kott zool.
soomusloom. —lejon zool. sipelgakiili tõuk.
—lejonslända zool. sipelgakiil. —slök zool.
sipelgakaru. —stack sipelgapesa, —syra
sipel-gahape. —ägg sipelgamuna.
myriad [—åd] —en,—er müriaad; kümme tuhat;
arvutu hulk, musttuhat, —tals, —vis adv.
musttuhandete kaupa, lõpmatu suurel
hulgal.
myrra —n farm. mürr. —tinktur mürritinktuur.
—träd bot. mürripuu.
myrten =, myrtnar mirt, mürt. —krans
mirdi-pärg. —kvist mirdioks. —träd mirdipuu, mirt.
mys|a2 intr. muhelema, muigama, naeratama,
m-a mot ngn kellelegi naeratama, —ning ~en
muhelus, muie, naeratus.
mysk —en muskus, biisam. —djur zool.
muskus-hirv. —hjort vt. eelm. —oxe zool. muskusveis.
—kõrtel zøö/. muskusnääre. —madra bot.
lõhnav varjulill. —ört bot. muskuslill.
mysteri|um —et,—er müsteerium; saladus,
salapärasus; aj. salajane usuline tseremoonia;
keskaegne vaimulik näidend. —espel
vaimulik näidend. —ös [—os] adj. salapärane,
müstiline, mõistatuslik,
mysti|cism ~en filos, müstitsism. —fiera1 tr.
müstifitseerima, segadusse viima; eksitusse
viima, petma, — fierad adj. part. segane,
hämmeldunud. —fik adj., fam., nalj. müstiline.
—fikation ~en,~er müstifikatsioon; pettus,
eksitusse viimine. —k [—ik] ~en müstika,
salapärasus; salaõpetus. —ker [—y—] ~n,=
müstik, —isk ajd. müstiline, salapärane,
mõistatuslik; müstikasse kuuluv; kahtlane,
mystär [—ar] —en,—er årh. saladuslikkus,
mõistatus.
myt —en,—er müüt, muinaslugu; väljamõeldis,
valm, legend, —isk adj. müütiline. —olog
[—ag] — en,—er mütoloog. —ologi [—å—å—i]
—(e)n,—er mütoloogia, —ologisk adj.
mütoloogiline,
myteri [—1] —(e)t,—er (uppror) vastuhakk, mäss.
—försök mässukatse, —st —en,—er
vastuhak-kaja, mässaja,
myxödem [—ém] —et med. müksödeem,
limatur-se.
[må3 intr. (om hälsotillstånd) elama, käsi käima,
end tundma, jag m-r inte bra ma ei tunne end
hästi, hur m-r du? kuidas sa elad?, kuidas su
käsi käib?,yag m-dde ganska illa igår
tundsin end eile päris halvasti, m. så gott! lõbutse
hästi! ela hästi!, här m-r vi alldeles utmärkt
siin me tunneme endid suurepäraselt.
2må abiverb, kirjeldav optatiiv —ks, —gu, —ku,
det m. vara, hur det vill olgu kuidas tahes, m.
vara olgu, võimalik küll, han m. vara så rik
han vill olgu ta kui rikas tahes, han m. inte
tro, att han kan göra vad han vill ärgu ta
arvaku, et ta võib teha mis tahab, därom m.
andra döma selle üle otsustagu teised, m-tte
det vara sant! kui see tõsi oleks!, det m-tte
jag väl veta fam. seda peaksin ometi mina
teadma, —hända adv. võib-olla, vahest, ehk.
måbär bot. måge sõstar, taigmari.
måfå, på m. huupi, umbropsu, hea õnne peale,
skjuta på m. huupi laskma.
måg — en,—ar väimees. —skap —et väimeheks
olek, väimehepõli.
måka1 tr., vt. moeka,
måkar|e v. mokar|e —(e)n erik. vasar, nui.
^ål —et,= (tal) hääl; keel; kõnevõime, kõne;
murre, inte ha m. i mun(nen) sõnakehv
olema, mista m-et keeletuks jääma, sväva på
m-et segaselt rääkima, vara grov i m-et jämeda
häälega rääkima, —brott häälemurre, —fore
303
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
