Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - nit ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nit/nomen
nukas, —älska1 intr. innukalt hoolitsema
(millegi eest), suurt huvi tundma (millegi
vastu), harrastama. —älskan ilma a. ja pl. ind,
agarus, õhin, innukas hoolsus; Jumala
armastus inimeste vastu.
2nit —en,—ar tehn. neet (—di). —a1 tr. neetima, n.
fast külge v. kinni neetima. —förband
neetüh-end. —hammare needihaamer. —huvud
nee-dipea. —hål neediauk. —maskin
neetimisma-sin. —ning — en,—ar neetimine.
—ningsma-skin vt. —maskin, —nagel neetnael.
3nit —en,—ar v. —er tühi loos, mittevõitnud pilet,
—lott vt. eelm. —vinst voit, mis saadakse
mittevõitnud piletite loosimisel,
nitid [—id] adj. (om stil) peen, ilus, kaunis,
nitrat —et,= v. —er keem. nitraat,
lämmastikhap-pe sool.
nitro|cellulosa keem. nitrotselluloos. —förening
nitroühend. —glycerin nitroglütseriin. —lit
~en teat. lõhkeaine,
nittio v. fam. nitti arvs. üheksakümmend, —nde
üheksakümnes, —tal, ett n. umbes
üheksakümmend, üheksakümne ümber; n-et
kirjanduslik vool 1890 —ndatel aastatel Rootsis
ja kirjanikud, kes võitlesid naturalismi vastu.
—årig adj. üheksakümneaastane.
nitton [—ån] arvs. üheksateist, —de
üheksateistkümnes. —(de)del
üheksateistkümnen-dik.
nivell|era1 tr. nivelleerima, tasandama; erinevusi
kaotama; erik. maad loodima. —ering
~en,~ar nivelleerimine. —eringsinstrument
erik. nivellerimisriist, nivelliir. —ör [—or]
~(e)n,~er erik. nivelleerija, loodija.
nivå [—å] —n,—er nivoo, tase, kõrgusaste, i n.
med ngt millegagi ühel kõrgusel v. ühel
tasemel. —yta füüs. nivoopind.
nix fam. 1. interj. ei, mitte sugugi. 2. subst., som
ett (enda) n. nagu mitte midagi,
njugg adj. kitsi, ihne; karm, vaene, en n. natur
viljatu, vaene loodus, —het —en ihnsus,
kitsidus. —hänt adj. kitsi, kokkuhoidlik,
njur|e — en,—ar neer, rannsaka (pröva) hjärtan
och n-ar piibl. luu ja lihani läbi uurima,
—blödning verejooks neerudest, —bäcken
anat. neeruvaagen. —grus med. neeruliiv.
—kolik med. neerukoolik, — voolmed.
—lidande neeruhaigus. —sjukdom vt. eelm. —sten
med. neerukivi. —såté v. —sauté keed.
neeru-raguu. —talg neerurasv.
njut I a4 tr. ja intr. nautima; kasutama, omama,
saama, n-a livet elu nautima, —bar adj.
nauditav; maitsev, söödav; kasutatav, —ning
~en,~ar nauding, lõbu.
njutnings | begär nautlemis-, naudinguhimu.
—ningslysten adj. naudinguhimuline.
—lystnad vt. —begär, —medel nautimisvahend.
—människa elunautija, —rik adj.
naudinguri-kas. —törstande adj. part., vt. —lysten.
noa muutm. eufemism, tabu. —benämning,
—namn eufemism (näit. gullfot ’võsavillem’).
Noaks ark Noa laev.
nobb —en fam. eitav vastus, keeldumine. —a1 tr.
eitavalt vastama, keelduma,
nobel [nå—] adj. noobel, üllas, suursugune,
suuremeelne, peen. —pris [nåbéll—] NobePi
auhind. —pristagare NobePi laureaat.
nobilisera1 tr. aadliseisusse tõstma,
nobless [—å—é—] —en üllus, õilsus; noobel
seltskond, ühiskonna koorekiht,
nock [—å—] —en,—ar 1. mer. raaots. 2. ehit.
katusehari. 3. tehn. hari.
nocturn|e v. nokturn [—tyrn] — en,—er muus.
nokturn.
nod —en,—er bot., füüs., astr. sõlm. —linje astr.
sõlmejoon.
nog adv. küllalt; (obetonat) küll, vist, vara sig
själv n. isekas v. enesega rahul olema, nu får
det vara n.l küllalt! aitab juba!, n. så bra
päris hea, ofta n. päris sageli, dumt n. gjorde
jag inte det rumalast peast jätsin selle
tegemata, nära n. peaaegu, n.för att jag kan men
jag vill inte mitte et ma ei oskaks, aga ma ei
taha, v. küll ma oskan, aga ma ei taha. —av
adv. ühesõnaga, pikema jututa,
nog|a adv. ja (pred.) adj. hoolsasti, täpselt,
täpipealt; hoolikas, täpne; kriitiline, väiklane;
tähtis, vara n-a med ngt midagi karvapealt
võtma, det är inte så n-a see ei ole nii tähtis;
ükskõik, —grann adj., vt. —a. — grannhet ~en
hoolikus, täpsus —räknad adj. part. täpne,
nõudlik, peps. —samt adv. hästi,
küllaldaselt, piisavalt, selgesti,
nojs [—å—] —et nali, naljatlemine, lõbus
rääkimine. —a1 intr. nalja heitma, naljatlema, n.
med ngn kellegagi naljatlema,
noll [—å—] arvs. null, av n. och intet värde
väärtusetu. —[a —an,—or, —|e —n,= mäng. null,
kaotamine, —korrektur esimene korrektuur.
—(l)edning el nulljuhe. —punkt nullpunkt,
—täpp. —streck nulljoon. —te arvs., harva
null (järgarv), —tid, klara ett arbete på n.
tööd väga lühikese ajaga ära tegema,
noll|a [—å—] 1. —an,—or null; fig. tähtsusetu
isik. 2.1 tr., el. maandama,
noltig [—å—] adj., fam. juhm, totakas,
nomad [—åd] —en,—er nomaad, rändrahva liige,
kolija. —folk rändrahvas, nomadiseeriv
rahvas. —isera1 intr. nomadiseerima, rändlema.
—isk adj. nomadiseeriv, rändlev. —liv
no-maadielu. —skola kool rändlaplaste lastele,
nomen [nå—] —et,= v. nomina keel. noomen,
käändsõna. — klatur —en,—er nomenklatuur,
nimestik. —klaturcentralen, Tekniska n.
317
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
