Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - Norrbotten ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Norr botte n/n ubb
Norrbotten [—å—] maakond Põhja-Rootsis.
Norrland [—å—] Norrland, Põhja-Rootsi.
norrön [—k—] adj. muinasskandinaavia.
nors [—å—] —en,—ar zool. (mere) tindikala, tint,
norss, jag vill vara skapt som en n., om ...
fig. siis ma söön oma mütsi ära. —fiske
tin-dipüük.
norsk [—å—] adj. norra. —|å 1. —an norra keel.
2. —an,—or norralanna. —het —en,—er keel.
norrapärasus.
norvagism —en,—er keel. norrapärasus.
nos —en,—ar koon, nina, lõuad; fam. nägu;fig.
ots, tipp, få på n-en fig. nina peale saama,
blek om n-en näost kahvatu, sticka n-en i ngt
kuhugi oma nina pistma, —a1 intr.
nuusutama, haistma; fam. nuhkima, nuuskima,
n. sig till lõhna järgi üles otsima, n. upp üles
otsima, n. ut välja nuhkima, n. reda v. rätt på
ngt midagi välja nuhkima, —grann adj., fam.
kriitiline, nõudlik, täpne, peps. —grimma
suukorv. —hörning —en,—ar ninasarvik. —ig
adj., fam. ninakas, upsakas, häbematu,
jultunud. —ighet —en,—er ninakus, upsakus,
häbematus. —kig adj., fam. totakas, —ring
ninarõngas.
xnot — en,—ar kai. noot. —arm noodatiib.
—bindar|e —(e)n,= noodakuduja. —båt kal.
noodapaat. —drag loomus, —dragning
noo-davedu. —fiske noodapüük, kalapüük
noodaga. —lina noodaköis. —varp noodavedu,
loomus; saak, püük; fig. suur peoseltskond.
2not —en,—er 1. märkus, kommentaar. 2. pöl.
noot. 3. muus. noot, vara med på n-erna fig.
asjast aru saama, taipama, få stryk efter n-er
fig. korralikku nahatäit saama, —blad
noodi-leht. —hylla noodiriiul. —hållare noodipult.
—häfte noodivihik. —liiye noodijoon.
—papper noodipaber. —portfölj noodimapp. —ställ
noodipult. — stallar|e —(e)n,= vt. eelm.
—tecken noodimärk. —tryck nooditrükk. —väska
noodimapp. —växling (diplomaatiline)
nootide vahetus.
3not v. nåt —en,—ar erik. nuut, soon, õnar.
—hyvel soonehöövel.
not|a —an,—or arve; nimestik,
nota bene 1. adv. nota bene (lüh. NB), pane hästi
tähele. 2. —t midagi tähelepanuks,
not|abel adj. silmapaistev, tähtis, lugupeetud.
—abilitet [—ét] ~en,~er tähtis v. silmapaistev
isik. —ariat ~et,=jur. notariaat, notariamet.
—arie [—å—] ~n,~r jurist-praktikant,
kohtuameti kandidaat; sekretär. —ari|us
public|us (en) =, pl. —i —i notar, —era1 tr.
noteerima, üles märkima; kaub. hinda
teatama v. kindlaks määrama. —ering ~en,~ar
kaub. noteering. — ificera1 tr. notifitseerima,
teatama, teada andma. —ifikation ~en,~er
pöl. notifikatsioon, (ühe valitsuse) teadaanne
(teisele). —is [—is] ~en,~er notiits, märge;
(tidningsmeddelande) sõnum, uudis, lühike
teade, ta n. om märkama, tähele panema.
—is-avdelning lühiteadete osakond (ajalehe
juures). —isbyrå uudiste büroo. —isör [—or]
~en,~er lühiteadete kirjutaja. —orisk [—õ—]
adj. üldtuntud; halva kuulsusega, en n. br
åk-makare üldtuntud tülinorija e. kakleja,
nov|a —an,—or astr. uus täht. —ation ~en,~er
uuendus, uudis,
novell — en,—er novell, —artad adj. part.
novelli-laadiline. —ett [—étt] —en,—er novellett,
väike novell, —författare novellikirjanik, —ist
—en,—er novellist, novellikirjanik, —istik
[—ik] —en novellikirjandus. —istisk adj.
novellitaoline. —samling novellikogu,
november ilma a. ja pl. november,
novembrikuu, talvekuu,
novi|s [—is] ~en,~er noviits (kloostris
prooviajal olev munk v. nunn); algaja, uustulnuk,
—sch ~en,~er vt. novitie. —tet ~en,~er
uudis. —tiat [—åt] ~et,= katseaeg, prooviaeg
(kloostris). —tie [—ts—] ~n,~r äsja
immatrikuleeritud üliõpilane (Lundi ülikoolis),
nu 1. adv. praegu, nüüd, n.för tidén praegusel
ajal, n. och framdeles nüüd ja edaspidi, n.
eller aldrig nüüd või mitte kunagi, n. på
söndag tuleval pühapäeval, vad n. då! mis nüüd
lahti on? mis see tähendab?, n. oeh då
vahetevahel. 2. —et nüüdne, praegune v. käesolev
aeg, nüüdisaeg; silmapilk, det gick i ett n. see
läks silmapilkselt v. välkkiirelt, i detta n. sel
silmapilgul, i nästa n. järgmisel hetkel,
—förtiden adv. tänapäeval, nüüdsel ajal, meie
päevil. —kostnadskalkyl kaub. tootmiskulude
arvestus praegusel hetkel. — läge(t) praegune
olukord. — mer(a) adv. nüüd, nüüdsel ajal.
—rådande adj. part. praegune, praegusel ajal
kehtiv e. valitsev, —svenska —n nüüdisaegne
rootsi keel. —tid nüüdisaeg, meie aeg,
tänapäev. —tida muutm. adj. nüüdis-,
praegusaegne, meieaegne, moodne, —tidsenlig adj.
ajakohane, moodne, —tidslitteratur
praegusaegne kirjandus. —tidsläge(t) tänapäeva
seisukord. —tidsmässig adj. praegusaegne,
ajakohane, moodne, —tidssamhälle nüüdne
ühiskond, —tidsskildring kirjeldus
nüüdisaegsest elust, —tilldags adv. praegu, nüüdsel
ajal. —varande adj. part. nüüdne, praegune,
käesolev, —värde praegune väärtus,
nubb —en,—ar naelake, tihvt. —a11. tr.
naelakes-tega kinnitama. II. intr. fam. napsitama,
napsi võtma. —|e — en,—ar fam. naps, pits,
tips. — (e)flaska viinapudel, —ning —en,—ar
naelakestega kinnitamine, —sten kivikild,
—visa joomalaul.
319
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
