Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - nära ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nära/näsa
de, n. han sjöng kõik kuulasid, kui ta laulis,
tala om, n. du kommer ütle, millal sa tuled, n.
du inte vill komma hit, kommer jag inte till
dig kuna sa ei taha siia tulla, ei tule ma ka
sinu juurde, —helst v. —hälst konj. ükskõik
millal. 2. adv. lähedal, ligidal, lähedale,
ligidale, från n. och fjärran ligidalt ja kaugelt, igalt
poolt, göra ngn ngt för n. kellelegi ülekohut
tegema, kedagi solvama, taga sig n. solvuma,
så n. peaaegu, han hade så n. fallit omkull ta
oleks peaaegu ümber kukkunud, ta oli pikali
kukkumas, alla räddades så n. som på en
pojke kõik päästeti peale ühe poisi, inte på
långt n. mitte kaugeltki, mitte sinnapoole, på
ett hår n. karvapealt. 3. prep., piibl. juures,
bliv n. oss evinnerligen jää igaveseks meie
juurde. —a 1. adv. v. muutm. adj. lähedane,
ligidane, lähedal olev, lähedal, ligi, ligidal,
lähedale, ligidale, lähedalt, ligidalt, på n. håll
lähedal, ligidal, lähedalt, ligidalt, n. likhet
suur sarnasus, bo n. staden linna lähedal
elama, vi har n. till kyrkan meilt ei ole kirikusse
pikk maa, meilt ei ole kirik kaugel, inom en n.
framtid lähemas tulevikus, n. (intill)
varandra lähestikku, han stod honom n. fig. ta oli
talle lähedane, n. nog peaaegu, n. på vt. eelm.,
vara n. att göra ngt peaaegu midagi tegemas
olema, vara n. sin undergång hävimas
olema. —apå adv. peaaegu, —belägen adj. part.
lähedal olev, ligidal olev, naabri-, —besläktad
adj. part. lähedalt sugulane, lähissuguluses.
—bild lähivõte, lähipilt. —boende adj. part.
lähedal e. ligidal elav, läheduses e. ligiduses
elav. —gränsande adj. part. külgnev, piirnev,
naaber;-, kõrval-, —gående adj. part.
põhjalik, hoolikas; pealetükkiv, häbematu,
—gången adj. part. pealetükkiv, häbematu, häbitu,
jultunud, indiskreetne. —gångenhet —en,—er
pealetükkivus, häbematus, jultumus, —het
—en lähedus, ligidus, i n-en lähedal, ligidal,
läheduses, ligiduses, —lagd adj. part.
juurdelisatud. —kamp lähivõitlus. —liggande adj.
part. külgnev, piirnev, lähedal, ligidal olev.
—skyld adj. part. lähissugulane,
lähisugulu-ses. —siuta4 tr. juurde lisama, —släkting
lähissugulane. —strid lähivõitlus. —stående
adj. part. lähedane, ligidane. —synt adj. part.
lühinägelik. —synthet —en med. lühinägevus,
müoopia. —trafik kohalik liiklus, —vara4 irr.,
intr. osa võtma, juures olema, —varande adj.
part. juuresolev, kohalolev, vara n. kohal
olema, de n. koosolijad, juuresolijad, för n.
praegu, —värö —n juuresolek, kohalolek, i
ngns n. kellegi juuresolekul.
när|a2 1. (föda) toitma, elatama, ülal pidama. 2.
(omhulda) fig. hellitama, tundma, n-a hat till
ngn kellegi vastu viha kandma, n-a förhopp-
ningar lootusi hellitama, lootma, n-a tvivel
kahtlema, n-a sig ennast elatama, —ande adj.
part. toitev, rammus. —ing —en 1. (föda) toit,
ülalpidamine, elatis. 2. pl. —ar (näringsfång)
töö, kutseala, ge elden n. fig. tulele hoogu
andma, ge n. åt ryktet fig. kõmule hoogu
andma, ha sin n. av skogen metsast oma
ülalpidamist saama.
närig adj. omakasupüüdlik, kasuahne, ihne.
—het —en ihnsus, kasuahnus.
närings|behov toidutarve. —bekymmer toidu-,
leivamure, —flit usinus, töökus, —frihet
toot-misvabadus, kutsealane vabadus, —fång
tuluallikas, kutse, elatis, —geografi
majandusgeograafia. —gren tootmisharu, kutseala,
—idkare tootja, ettevõtja, —kanal anat.
see-detrakt, —kanal, —konsulent
majanduskon-sultant. —kraft toiteväärtus. —kraftig adj.
toitev, rammus, —källa tuluallikas, —liv
majanduselu, —medel toiduaine; elatis,
—organ anat. seedeorgan, —elund, —politik
majanduspoliitika, —rik adj. toitev, rammus,
—rubbning seedimisrike. —rätt jur.
majanduslik seadusandlus, —saft toitemahl. —ställe
söökla, toidubaar. —vägran toidust
keeldumine. —värde toiteväärtus. —ämne toitaine.
Närke maakond Keks-Rootsis.
närking —en,—ar Närkest pärit olev isik,
närke-lane.
närm|a1 I. tr. lähendama, ligendama. II. refl.
lähenema, liginema, —are komp., adj. v. adv.
lähem, ligem; peaaegu,på n. två mils avstånd
peaaegu kahe penikoorma kaugusel, —ande
~t,~n subst. part. lähenemine, liginemine.
—as1 dep. lähenema, liginema, —äst sup. adj.,
adv. ja prep. kõige lähem, lähim, kõige
ligem; kõige lähemal, n. kroppen vastu ihu,
saken berörde mig på det n-e asi puudutas
mind väga lähedalt, var och en är sig själv n.
igaüks on enesele kõige lähemal, ligga n. till
hands käepärast olema, rummet n. intill
kõr-valtuba, kõrvalruum, i det (allra) n-e
peaaegu. —elsevis adv., till n. ligikaudselt,
ligikaudu, umbkaudselt, icke tilln. mitte kaugeltki,
mitte sinnapoole. — evärde mat.
lähisväär-tus.
näs —et,= maakitsus, —säär, neem.
näs|a —an,—or nina, räcka lång n-a åt ngn
kellelegi pikka nina näitama, lägga n-an i blöt
oma nina millessegi toppima, end millessegi
segama, sätta n-an i vädret nina püsti käima,
det gick hans n-a förbi sellest jäi ta ilma,
vända n-an i vädret fig. vedru, tossu välja
viskama, ha skinn på n-an fig. enda eest seisma,
stå på n-an ninali kukkuma, gå dit n-an
pekar nina järele minema, otse edasi
minema, jag låter ingen sätta sig på n-an på mig
323
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
