Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - prestation ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
prestation —en,—er jõudlus, saavutus, tehtud
töö; maks. — sformåga tööjõudlus, töövõime.
prestera1 tr. saavutama, jõudlema, korda
saatma; maksma, tasuma,
prestav [—dv] —en,—er leinakepp (kantakse
matuserongi ees); leinakepi kandja,
prestige [—iš] —n prestiiž, lugupeetavus,
mõjukus.
presum|era1 tr. oletama, eeldama, —tion
~en,~er oletus eeldus, —tiv [—iv] adj.
oletatav; tulevane,
pretende|nt ~en,~er pretendent, taotleja. —ra1
intr. pretendeerima, taotlema,
pretentiös [—anšos] adj. pretentsioonikas,
nõudlik.
preterit|um [—ér—] = v. —et,—er v. —a gram.
preteeritum, mine vik.
pretext [—ékst] —en,—er ettekääne,
preti|osa [—siö— v. —tsiõ—] v. preciösa^/,
väärisesemed, ehted; ehtasjad. —ös [—sios v.
—tsios] adj. afekteeritud, kenitlev, peenutsev,
preussar|e [pröj—] —(e)n,= preislane.
preussisk adj. preisi. — |à 1. —an preisi keel. 2.
—an,—or preislanna.
preventiv [—iv] 1. adj. preventiivne, en p. åtgärd
preventiivne abinõu. 2. —et,= preventiivne
vahend; kaitsevahend, —medel preservatiiv,
prick —en,—ar 1. punkt, täpp, till punkt och p.
viimse peensuseni. 2. keskpunkt (märklaual),
träffa p. märki tabama, på p-en täpipealt,
punktipealt, p. klockan fem. täpselt kell viis.
3. sport märkus, miinuspunkt. 4. mer.
mere-märk, prikk. 5. fam. isik, en lustig p. lõbus
sell. —a1 tr. 1. täpistama; tähistama. 2.fig.
märkust tegema. 3. merd meremärkidega
varustama. 4. märki tabama. 5. katki
torkama. 6. torkima, näpistama, kõditama, p. av,
för ära tähistama, —fri adj. puhas, laitmatu,
märkusteta. —ig adj. täpiline. —ighet —en
täpilisus. —ning —en,—ar 1. täpistamine. 2.
märkus, miinuspunkt. 3. märkitabamine.
priffe —n fam., mäng. preferanss.
prillan van. juriidiline v. filosoofiline eeleksam
(ülikoolis).
prim —en,—er 1. muus. priim, heliredeli esimene
aste; vastav intervall. 2. teat. löök
vehklemises. —a 1. (en) van. esimene klass vanas
keskkoolis. 2. adj. priima, en p. vara priima kaup,
p. ballerina teatr. priimabaleriin. 3.1 intr.,
fam., harva hooplema, uhkustama,
suurust-lema. —adonn|a [—å—] —an,—or teatr.
primadonna. —as (en) kirikl. priimas, —at [—åt]
—et primaat, esikoht; ülemvalitsus. —itiv adj.
primitiivne, algeline. —tivitet [—ét] —en
primitiivsus, algelisus. —o 1. pro p. esiteks. 2.
kaub. esimene kuupäev. 3. teatr., p. amoroso
esimene armastaja. —ul|a —an,—or bot. prii-
prestation/pris
mula, nurmenukk. — us 1. ped. priimus,
esimene õpilane klassis. 2. adj. peamine, p.
motor peamine ajend. —är [—ar] adj. primaarne,
esmane. —ör [—or] —en,—er uudsevili
(aedvili, puuvili jne.); parim.
princip —en,—er printsiip, põhimõte; element,
algollus, handla efter en viss p. teat. põhimõtte
järgi talitama, i p. håller jag med dig
põhimõtteliselt olen ma sinuga ühel arvamisel, av
p. gör jag aldrig ngt sådant põhimõtteliselt ei
tee ma kunagi midagi sellist, —al —en,—er
printsipaal, ettevõtte juhataja; muus. oreli
pearegister. —at —et printsipaat, kõrgeim
võim, esimene koht. —enlig adj.
printsipaal-ne, põhimõtteline, —fråga põhimõtteline
küsimus, —lös adj. printsiibitu. —ryttare
põhimõtete seljas ratsutaja, —skillnad
põhimõtteline vahe. —uttalande põhimõtete
avaldamine. —vidrig adj. printsiibivastane.
prins —en,—ar prints, leva som en p. fig. elama
nagu prints, —gemål valitseva kuninganna
abikaasa, —regent ajutiselt valitsev prints.
—ess|a [—é—] —an,—or printsess, —essböna
bot. põõsasuba. —korv keed. viini vorst,
siisike. —par prints abikaasaga.
prior [—iår] —n,—er [—õ—] prior, kloostriülem.
—inn|a —an,—or abtiss. —iterad adj. part.,
erik. eelistatud, eesõigustatud. — itering
—en,—ar eelistamine, eesõigustamine, —itet
[—ét] —en prioriteet, teistest ettejõudmine;
eesõigus.
^ris —en—er 1. mer., sõj. priis, saagina
äravõetud kaubalaev. 2. (byte) saak, ta ngt som god
p. fig. midagi saagiks võtma. —ge v. —giva4
tr., fig. saagiks andma v. jätma, ohverdama,
hukka minna laskma.
2pris —en,—ar (nypa) näputäis (nuusktubakat),
får det vara enp. snus? kas tohiksin pakkuda
näputäie nuusktubakat?
3pris —et,= v. —er (saluvärde) hind, den varan
står högt ip. see kaup on hinnas, till ett p. av
hinnaga, till varje p. iga hinna eest, han kom
undan för gott p. ta pääses kerge vaevaga,
det vill jag inte för ngt p. seda ma ei taha
mingi hinna eest, sätta på på hindama,
—avdrag hinnaalandus, —bildning maj. hinna
kujunemine, —billig adj. odav,
odavahinnali-ne. —bok kaub. hinnakiri, —fall hindade
langus.— fråga hinnaküsimus. —förteckning
hinnakiri. —höjning hinnakörgendus. —kurant
preiskurant, hinnakiri, —lapp hinnasedel,
—lista hinnakiri, —nedsättning hinnaalandus,
—nivå hindade tase. —skillnad hinnavahe,
—stegring hinnakörgendus, —tõus. —stopp
hindade tõstmise keeld, —sänkning
hinnaalandus. —sättning kaub. hinna määramine,
—uppgift hinnateade. —värd adj., kaub. hin-
371
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
