Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sexual ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sexual/signatur
—ig adj. seksuaalne; seksuaalselt atraktiivne.
—(u)ologi —(e)n seksuaalteadus.
sexual— sugueluline, seksuaal—. —brott
seksuaalkuritegu. —drift sugutung, —etik
seksuaaleetika. —ia pl. kõik suguelusse
puutuv, —itet [—ét] —en seksuaalsus, —liv
suguelu.
sexuell [—éll] adj. seksuaalne, sugueluline.
sfinkt|er —ern,—rar anat. sfinkter, sulgur,
sfinx —en,—er sfinks, —artad sfinksitaoline.
sfär —en,—er mat. sfäär, kerapind; keskkond,
ümbruskond; mõjupiirkond, —isk adj.
sfääriline, ker aj as.
shak|er [sej—] —ern,—rar v. = joogisegaja.
shantung [š—] —en teat. hiina siidriie.
shelterdäck [še—] mer. käte.
sheriff [še—] —en,—er šerif.
sherry —n šerri (veinisort).
shilling [ši—] —en,= šilling (Inglise ja Austria
rahaühik).
shing|el [ši—] —eln ingl. k. poisijuuksed
(tüdrukutel), —la1 tr. juukseid poisipeaks
lõikama.
shirting [šör—] —en ingl k. teat. puuvillane
särgiriie.
shocking muutm. adj., ingl. k., fam. šokeeriv,
shop [såpp] v. shopp —en,—ar ingl k. väike
kauplus, pood.
shopp|a1 intr. sisseoste tegema. —ingväska
turukott.
shorts [šä—] pl, ingl. k. lühikesed püksid,
show [šä] —en,—er ingl. k. revüü,
shunt [š—] —en,—ar tehn. šunt, rööbitine takisti.
—a1 tr. paralleelselt ühendama, —koppling
tehn. rööbitine lülitus,
si 1. adv., s. och så nii ja naa, nii kuidagi. 2.
interj., van., fam. vaata, ennäe, s. så där nii
umbes, —a1 tr. ennustama, ette kuulutama,
—ar|e —(e)n,= ennustaja. —arförmåga,
—argåva ennustamis—,
ettekuulutamis-võime. —ersk|a —an,—or naisennustaja.
siames [—és] —en,—er siiamlane. —isk adj.
siiami, s-a tvillingar siiami kaksikud,
sibelin [—in] —et teat. pikakarvaline villane riie.
sibyll|a [—y—] —an,—or naisennustaja.
sicken pron., fam. säärane, s. enl niisugune!
sickla1 tr., erik. puhastama,
sicksack subst, siksak. —a1 intr. siksakis
liikuma, loovima. —formad adj. part.,
—formig adj. siksakiline,
sid adj. pikk; madal, soine, —länd v. —länt adj.
part. vesine, soine, madal, —vall madal
heinamaa.
sid|a —an,—or külg; lehekülg; pool, s-a vid s-a
külg külje kõrval, kõrvu, ligga på s-an küljeli
lamama, stå vid ngns s-a fig. kedagi
abistama, ha ett horn i s-an till ngn fig.
kellegagi kana kitkuda olema, stiga åt s-an
kõrvale astuma, från alla s-or igalt poolt, -å
ena s-an ühelt poolt, å min s-a minu poolt, på
mors s-a ema poolt, dra ngn Över på sin s-a
kedagi oma poole võitma, vara på den säkra
s-an kindel olema, saken har mer än en s-a
asjal on ka teine külg, han visade sig från sin
bästa s-a ta näitas ennast parimast küljest,
när han sätter den s-an till kui ta näitab
ennast sellest küljest, —antal lehekülgede arv.
—fläsk küljeliha. —följd paginatsioon,
lehekülgede numeratsioon, —hänvisning
leheküljeviide. —led, i s. kõrvale; külg ees.
—ledes adv., vt. eelm. —länges adv. külg ees;
külge mööda, —riktning külgsuund. —vagn
(mootorratta) korv, külgvanker. —vart adv.
küljepool. —vind küljetuul, —vördnad
lugupidamatus,
sido|allé kõrvalpuiestee. —arm kõrvalharu.
—blick kõrvalpilk, —byggnad kõrvalehitus.
—dorr kõrvaluks. —förteelse kõrvalnähtus,
—gren kõrvalharu. —inflytande kõrvalmõju,
—kamrat pinginaaber, —linje külgjoon;
kõrvalharu, —liin. —ordna1 tr. koordineerima,
—skepp ehit. külglööv. —språng kõrvalehüpe,
—spår raudt. kõrvaltee.
sideboard [sajdbård] —et,= ingl. k. puhvetkapp.
siden —et siid. —band siidpael. —glans siidiläige.
—svans zool. siidisaba, —tyg siidriie.
siderisk [—é—] adj., astr. sideeriline, s-t år
täheaasta.
siest|a —an,—or siesta, lõunapuhkus.
siffr|a —an,—or arv, number,
siffer|beteckning numbermärgis. —granska1 tr.
arveid kontrollima, —karl arvutaja. —mässig
adj. arvuline; numbriline, —tavla
numbrilaud. —uppgift aritmeetiline ülesanne; arv
numbrites,
sifon [—ån] —en,—er sifoon.
sig [sej] pron. ennast, han sade s. vara frisk ta
ütles ennast terve olevat, i och för s.
iseenesest,
sig|el [—g—] —eln,—ler lühendus(märk).
sightseeing [sajtsiing] —en ringkäik
vaatamisväärsusi külastades,
sigill [—ji—] —et,= pitsat, pitser, —era1 tr.
pitseriga varustama, pitserit alla panema.
sign|a1 [—rjn—] tr., van., õnnistama, —ar|e
—(e)n,= nõid, nõiduja, —eri [—1] ~(e)t,~er
nõidumine, nõiakunst,
signal [—r|n—] —en,—er signaal. —ement —et,=
signalement, tunnusmärk, —era1 intr.
signaliseerima. —ist —en,—er sõj. signalist.
signatur [—r|n—] —en,—er 1. allkiri. 2.
(pseudonym) varjunimi. 3. (särmärke)
tunnus, tunnusmärk. 4. farm. signatuur,
tar-vitamisõpetus.
425
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
