Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sken ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sken/skilja
valevaga, silmakirjalik. —liv näiv,
imaginaarne elu. —tillvaro vt. eelm
2sken muutm. perutamine, lõhkumine, falla,
råka i s. lõhkuma hakkama. —a1 intr.
perutama, lõhkuma, —galen adj. perutaja,
peru.
sken|a —an,—or rööbas, roobas; med. lahas,
—ben anat. sääreluu, —lägga2 irr., tr., tehn.
(raudtee)rööpaid maha panema, —skarv
raudt. rööbaste ühenduskoht.
skep|a1 refl., fam. teesklema, eputama, —else
~n,~r van., vt. järgm. —nad ~en,~er kuju;
viirastus, vari, en vit s. i månljuset valge kuju
kuupaistel.
skepp et.= \ Aaev. bränna sina s.flg. kõik sillad
enda järelt põletama, endale taganemist
võimatuks tegema. —a1 tr. laevaga
transpordina, veeteed mööda saatma, fartyget s-r
sjöar lained käivad üle parda, —ar|e —(e)n,=
kipper. —arhistoria liialdus, luiskamine,
jahimehejutt. —arkrans lõuahabe. —ning
—en,—ar laevaga vedamine, meretransport.
2. ehit. lööv.
skepps|bord, om s-bord pardal, —bro van. kai.
—brott laevahukk. —bruten adj. part.
merehädaline. —byggare laevaehitaja.
—byggeri [—1] laevaehitus, —båt päästepaat.
—dagbok logiraamat, laevapäevik. —fart
laevandus, navigatsioon, —gosse laevapoiss.
—journal laevapäevik. —klocka laevakell.
—last laevalaadung. —mask zool.
laevaoher-di. —mäklare laevamaakler. —redare
laevaomanik, reeder, —skorpa laevakuivik.
—timmerman laevapuusepp. —varv
laevatehas, —vrak laevavrakk,
skep|sis ~en skepsis, kahtlus, —tisk adj.
skeptiline, kahtlev,
sketch —en,—er sketš.
skev adj. vildak, kiivas;/?^, väär, ebaõige. —a11.
intr., hjulet s-r ratas laperdab, s. med ögonen
kõõrdi vaatama. II. tr., s. årorna aerud lapiti
panema. III. refl. kiivama, kõveraks
kiskuma. —bent adj. part. kõverjalgne, —het
—en,—er kõverus, vildakus. —ögd adj. part.
kõõrdsilmne. —ra1 tr. viltu olema; viltu
asetama.
skick —et 1. seisukord, olukord, i gott s. heas
seisukorras, korras, sätta i brukbart s. korda
seadma. 2. komme, viis, tava. 3. hea
käitumine, sätta s. på ngn kellelegi käitumist
õpetama, är det s. och fason? kas see on hea
komme?. —a1 I. tr. saatma, läkitama,
lähetama; rõhut. abis.: s. av ära saatma, s.
bort ära, minema saatma, s. efter ngn
kellelegi järele saatma, kedagi kutsuda
laskma, s. upp üles saatma, s. ut välja
saatma. II. refl. (hästi) käituma; kohanema;
juhtuma; sobima, s. sig efter
omständigheterna olukorrale kohanema, det s-de sig
så juhtus nii, det s-r sig inte see ei sobi. —ad
adj. part. sobiv, kohane, sünnis, —else —n,—r
saatus; kuju, försynens s. Jumala tahtmine.
—elsediger adj. saatuslik, —lig adj. osav,
vilunud, tubli; sobiv, kohane; kaval. —lighet
—en osavus, tublidus, vilumus;
kompetentsus; van. kombekus,
skid|a 1. —an,—or a. tupp, kaun, lest. —frukt
kaunvili, b. suusk, åka s-or suusatama. 2.1
intr. suusatama, —backe suusamägi.
—bindning, —bindsle suusaside. —fore suusatee.
—hopp suusahüpe. —löpare suusataja,
—löpning suusatamine. —pjäxa suusasaabas.
—spår suusajälg. —stav suusakepp. —tävling
suusavõistlus. —valla suusamääre.
skiff|er —ern,—rar kiltkivi, tahvelkivi. ~art
kiltkivi liik. ~lera kiltsavi. ~olja kiviõli.
~tak kiltkivikatus. —ra1 refl. kiltuma. —rig
adj. kiltkivine, kiltne.
skift —et,= 1. vahetus. 2. erik. kiht. —a1 tr. ja
intr. 1. jagama, jaotama. 2. vahetama;
muutma; muutuma, vahelduma, s. färg värvi
muutma, s. ord tülitsema, riidlema, s. kläder
riideid vahetama, —ande adj. part. vahelduv,
vaheldusrikas, samlingsverk med s. innehåll
koguteos vahelduva sisuga. —e — t,—n 1.
jagamine, jaotus. 2. põll. maa jaotus;
põlluväli. 3. vaheldus, i livets alla s-n igas
olukorras. 4. (tidsavsnitt) ajajärk, ett viktigt
s. av mitt liv tähtis ajajärk minu elus. —ning
—en,—ar 1. muudatus, vahetus. 2. varjund.
—ningsrik adj. vaheldusrikas, —nyckel
kruvivõti, mutrivõti.
skiftes I bruk põll. mitmepõllupidamine. —diger
adj., lit. vaheldusrikas, —man maamõõtja,
—rik adj. vaheldusrikas, —vis adv.
vaheldumisi,
skikt —et,= kiht, lade, kord. —a1 tr. kihistama,
kihtidena asetama. —ad adj. part. kihiline,
—bildning kihistumine, kihistus,
skild adj. part. lahutatud; erinev, lahkuminev,
erisugune. —könad adj. part., bot.
lahk-suguline.
skildr|a1 tr. kirjeldama. —ar|e—(e)n,= kirjeldaja.
—ing ~en,~ar kirjeldus.
skil[ja2 irr. I. tr. lahutama, eraldama;
sorteerima. II. refl. lahutuma, eralduma,
erinema, lahku minema, —jas2 dep. lahku
minema, end lahutama, end lahutada
laskma, abielu lahutama, s. hädan surema, s
åt lahku minema, —jäktig adj. erisugune,
erinev. —jaktighet ~en erinevus. —jbar adj.
eraldatav, lahutatav. —jbarhet ~en
eraldatavus, —lnad ~en,~er vahe, erinevus,
det är s. på folk inimese ja inimese vahel on
433
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
