Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - slöjd ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
slöjd/smil
looristus. —dans looritants. —tunn adj.
loor-peen.
slöjd —ener käsitöö, —a1 intr. ja tr. käsitööd
tegema, —alster käsitöötoode. —bänk
tööpink. —lärare käsitööõpetaja, —skola
käsitöö—, tööstuskool, —timme käsitöötund.
’slör — et,= (på höns) lõpus.
2slör —en mer. taganttuul, —a1 intr., mer.
allatuult purjetama.
slös|a1 intr. ja tr. raiskama, pillama, s-a med
pengar raha raiskama, s-a beröm på ngn
kedagi kiitusega üle külvama, s-a bort ära
raiskama, läbi lööma. —aktig adj. pillav,
pillaja. —aktighet ~en pillavus. —ar|e
—(e)n,= pillaja, raiskaja, —eri [—1] ~(e)t,
pillamine, raiskamine, s. med tid
ajaraiskamine. —ersk|a —an,—or (nais—) pillaja,
—raiskaja.
’smack — en,—ar mer. kahemastiline kalalaev.
2smack muutm. subst., inte säga ett s. mitte
niit-satamagi, mitte kõssamagi, inte göra ett s.
mitte kõrtki liigutama, inte begripa ett s.
mitte mõhkugi aru saama.
3smack 1. —en,—ar matsutav hääl. 2. —et
matsutamine. —a1 intr. (keelt) laksutama, (suud)
matsutama, s. när man äter süües suud
mat-sutama, s. åt hästen hobust nõõtama, —ning
—en,—ar laksutus, laksutamine, matsutus,
matsutamine,
smak —en,—er maitse; maik, sätta s. på en rätt
toitu maitsestama, falla ngn i s-en kellelegi
meeldima, få s. på ngt millestki maitset suhu
saama, om tycke och s. skall man inte
disputera maitse üle ei vaielda, det beror på
tycke och s. see on maitseasi, det är i min s.
see on minu maitse järgi, —a1 tr. ja intr.
maitsma, proovima, soppan s-r ingenting
supil pole maitset, s. på ngt midagi maitsma,
proovima, låta sig väl s. endale hea maitsta
laskma, hea isuga sööma, s. på fig. tunda
saama, —bit proovipala, —suutäis, —fråga
maitseasi, —full adj. maitsekas,
—förnimmelse maitsmisaisting. —lig adj. maitsev,
s. måltid! jätku leivale!, —lös adj. maitsetu,
lääge, labane. — löshet — en,—er maitsetus,
läägus, labasus, halb maitse, —nerv
maitsmisnärv. —papill maitsmispung.
—riktning maitsesuund. —sak maitseasi, —sinne
maitsmismeel, —sätta2 irr., tr. maitsestama,
—vidrig adj. maitsevastane,
smal adj. kitsas, ahas, peen, sale; fig. tühine,
tähtsusetu, kerge, det är en s. sak see on
kerge, lihtne asi. —ben säär. —bent adj. part.
peenikeste jalgadega. —bladig adj.
kit-saleheline. —het —en kitsus, ahtus, —na1 intr.
kitsenema, kitsamaks muutuma, —randig
adj. kitsatriibuline. —spårig adj. kit-
sarööpmeline,
smalt —en tehn. smalt. —s —en sinine
portselanvärv, smaltiin.
smaragd —en,—er smaragd, —grön adj.
smaragdroheline. —ödla zool.
smaragdi-sisalik.
smart adj. kaval, peen. —ness —en kavalus,
smash [—a— v. —ä—] —en,—ar mäng. löök
ülevalt (tennises),
smask fam. 1. —en,—ar plaks, hoop. 2. —et
plaksumine, laksumine. —a1 intr. 1.
plaksuma, laksuma. 2. ahnelt sööma, õgima,
—ens muutm. adj. ja adv., fam. maitsev, hea.
smatt|er —ret krabin, ragin, tärin, põrin. —ra1
intr. krabisema, ragisema, tärisema, lajatades
kõlama, põrisema.
smed —en,—er sepp, sin lyckas s. oma õnne
sepp. —j|a — an,—or sepikoda, sepapaja.
—jehärd sepaääs. —jepust sepalõõts. —ässja
sepaääs.
smek —et kallistamine, hellitsemine, õrnused.
—a2 tr. kallistama, paitama, silitama, —ande
adj. part. magus, õrn. —as2 dep. õrnutsema,
—månad mesinädalad, —namn meelitusnimi.
—ning —en,—ar kallistus, hellitsus. —sam adj.
meelitav, hellitsev.
smet —en,—er 1. sodi, segu. 2. tainas. —a1 tr.
määrima, kleepima, sodima; rõhut. abis.: s.
av sig, ifrån sig määrima, külge kleepuma, s.
fast külge kleepima, s. igen kinni määrima,
täitma, s. ned ära määrima, s. ned sig om
händerna käsi ära määrima, s. på färg
värviga üle tõmbama, —ig adj. kleepuv,
kleepjas, määrdunud,
smick|er —ret meelitus, meelitamine. —ra1 tr.
meelitama, meelitusi ütlema; rõõmustama;
ilustama, jag s-r mig med att ha lyckats
ganska bra ma olen väga meelitatud oma
edust, käekäigust. —rande adj. part.
meelitav. —rar|e —(e)n,= meelitaja.
smid|a2 tr. sepistama, taguma; fig. sepitsema,
s-a ränker intriige sepitsema, s-a ngn i bojor,
järn kedagi ahelaisse panema, man måste s-a
medan järnet är varmt tao rauda, kuni see on
tuline, —bar adj. taotav, sepistatav. — |e
—et,—en 1. sepistamine, tagumine. 2. sepis,
sepatöö, —eri [—1] ~(e)t,~er sepikoda,
sepapaja; fig. sepitsus. —ig adj. 1. erik.
sepistatav. 2. nõtke, elastne, painduv, s. gång
nõtke käik. —ighet ~en nõtkus, painduvus,
smides|arbete sepatöö, —bälg sepalõõts. —järn
separaud. —kol sepasüsi. —konst sepakunst,
—pust sepalõõts. —städ sepaalasi. —ugn
sepaahi.
smidjebälte sport teat. võte maadluses.
smil — et,= naeratus; lipitsus. —a1 intr.
naeratama; lipitsema, —ar|e —(e)n,= ja — |er
451
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
