- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
462

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sparlakan ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

sparlakan/spektrum

lööma, s. ihjäl jalaga surnuks lööma, s. in
dörren ust jalaga sisse lööma, s. sönder
jalaga puruks lööma, s. till ngn kellelegi
jalahoopi andma, kedagi jalaga lööma, s.
undan jalaga eemale tõukama, s. ut ngn kedagi
jalahoobiga välja ajama, kedagi uksest välja
viskama. —as1 dep. jalaga lööma, (om
hästar) tagant üles lööma, —boil jalgpall,
—byxor pl. siputuspüksid. —cykel
tõukeratas. —matta sohva—, voodikate
(jalgade jaoks), —stötting soome kelk,
tõukekelk.

sparlakan —et,= voodieesriie. —släxa kodune v.

perekondlik peapesu; vali noomitus.
sparr|a1 intr., sport treeningukaaslaseks olema.

—ar|e —(e)n,= treeningukaaslane,
sparr|e —en,—ar sarikas,
sparris —en aspar, parsahein, spargel, sticka s.
sparglit lõikama, —böna keed. suhkruuba.
—ärt bot. asparhernes.
spartan [—ån] —en,—er spartalane. —sk adj.

spartalik. —sk|a —an,—or spartalanna.
sparv —en,—ar zool. varblane, värb. —hagel
lin-nuhaavlid. —hök zool. raudkull, —uggla zool.
värbkakk, varblasöökull.
spasm —en,—er med. spasm, kramp, reta s-er på
ngn fig. kedagi vihale ajama, —odisk [—0—]
adj. spastiline, kramplik,
spat —en,—er miner. pagu.
spat|el —eln,—lar erik. spaatel.
spat|ie [—tsie] — n,—r trük. spaatsium sulgur,
—ium —iet,—ier spaatsium vaheruum. —iös
[—os] adj. hõre, harv; ruumikas, mahukas.
spatser|a1 intr. jalutama, s-a av och an
edasi-tagasi jalutama, —käpp jalutuskepp. —tur
jalutuskäik.

spätt —en vet. pätk, ha s. (i benen) kangelt
käima, få s. nalj. maruvihaseks saama, —ig
adj. kangejalgne,
spe muutm. pilge, pilkamine, tönkamine, göra s.
av ngn, driva s. med ngn kellegi kulul nalja
tegema, kedagi pilkama, på s. pilkeks, pilke
pärast, —full adj. pilkav, pilklik. —fågel
naljahammas. —glosa pilkav märkus, —namn
pilkenimi, —ord vt. —glosa,
speak|er [spi—] —ern,= v. —rar ingl. k. spiiker,

teadustaja; kõneleja; diktor,
speceri|er [—i—] pl. maitseained, vürts—,
koloniaalkaubad, —affär, —bod, —butik,
—handel toiduainete kauplus,
koloniaalkauplus. —varor pl. koloniaalkaubad,
special [—ål] 1. —en,—er a. spetsiaalkaart. b.
teat. kontoriraamat. 2. adj. spetsiaalne,
—betydelse eritähendus. —domstol
spetsiaalne kohus, erikohus. —isera1 I. tr.
spetsialiseerima. II. refl. spetsialiseeruma, —ist
—en,—er spetsialist, eriteadlane. —itet [—ét]

—en,—er spetsialiteet, eriala; spetsiaalsus,
eri—, spetsiaaltoode. —fall erijuhtum,
—förband soj. eriüksus, —karta spetsiaalkaart,
erikaart. —kunskap erioskus. —kurs
erikursus. —uppdrag eriülesanne, —utbildad adj.
part. eriharidusega, spetsiaalselt
väljaõpetatud. —ändamål eriotstarve. — speciell
adj. spetsiaalne,
specie —n,—r årh. (riksdaler) endine rootsi
rahaühik.

species (ett) pl.= 1. liik, laad. 2. eksemplar,
isend, üksiolend. 3. farm. taimedest
valmistatud ravimid,
specifi|cera1 tr. spetsifitseerima. —k adj.
spetsiifiline, eriomane. —kation —en,—er
spetsifikatsioon. —kum (ett) arstim,
specim|en [spé—] (ett)pl.= v. —ina 1. eksemplar,
isend. 2. teaduslik kirjutis. —inera1 intr.
teaduslikku tööd kirjutama (professorikoha
taotlemiseks).
spedi|era1 tr., kaub. (kaupa) saatma, edasi
toimetama, —tion —en,—er kaubasaatmine.
—tör [—or] —en,—er veoäripidaja.
speed [spid] —en ingl. k. kiirus, —way ringrada,

võistlusrada (mootorrattavõistlusteks).
speg|el —eln,—lar peegel; fig. peegeldav pind;
vrd. dörrs-el, akters-el. —bild peegelpilt,
—blank adj. peegelsile, —bord peeglilaud.
—dörr peegeluks. —folie, —folium
peegliklaasi hõbetis. —fäkteri [—1] — (e)t,—er,
—fäktning näilik võitlus, pettemanööver,
tühised sõnad, —glas peegliklaas, —klar adj.
peegelselge. — lampett peeglilambike.
—makare peeglitegija. —säl peeglisaal.
—teleskop peegelteleskoop. —la1 I. tr.
peegeldama. II. refl. end peegeldama, ennast
peeglist vaatama; (vastu) peegelduma, —ling
—en,—ar peegeldus, peegeldamine.
speja1 intr. piiluma, luurama, uurima, s. efter ngt
piiluma, midagi avastada püüdma. —re —n,=
piilus, luuraja. —rfärd luureretk.
spektak|el —let,= 1 .fam. lärm, kisa, kära, ställa
till s-el skandaali tegema. 2. (gyckel)
pilkamine, narrimine, jant, driva s-el med
ngn kedagi naerualuseks tegema, kedagi
narritama. 3. koletis, hirmutis, se ut som ett
s-el nagu hernehirmutis välja nägema. 4. van.
näitemäng, teatrietendus, —makare
mürt-sutegija, naljahammas, —la1 intr., fam.
jan-tima, nalja tegema,
spektral adj., füüs. spektraalne. —analys
spektraalanalüüs, —linje spektraaljoon,
spektrijoon.

spektro|graf —en,—er füüs. spektrograaf. —skop

[—åp] —et,= spektroskoop.
spektr|um = v. —et v. —umet, pl. —a v. —er füüs.
spekter.

462

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0494.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free