- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
473

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - steglits ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

steglits/stereofoni

steglits —en,—er v. steglits|a —an,—or zool
ohakalind, terlits.
stegr|a11, tr. tõstma, kõrgendama, suurendama,
s-a tillverkningen tootmist tõstma. II. refl.
(om hästar) end tagumistele jalgadele püsti
ajama;y?g. tõrkuma, —ing ~en,~ar tõstmine,
suurendamine; tõrkumine.
Jstek —et 1. pl. = mer. sõlm. 2. päikeselõõsk.
2stek - en,—ar praad. —a2 tr. ja intr. praadima,
küpsetama; fig. kõrvetama, solen steker
päike kõrvetab, en s-nde hetta kõrvetav
kuumus, nu är det kokta fläsket stekt nüüd läheb
asi täbaraks, —doft praelõhn. —fett, —flott
praerasv. —gryta praepott, —pada. —het adj.
tulikuum, —lukt vt. —doft. —ning —en,—ar
praadimine, küpsetamine, —panna praepann.
—spett praevarras. —ugn küpsetusahi.
—vän-dare —n,= praepööraja.
stek|el —eln,—lar zool. kiletiivaline (putukas),
stel adj. kange, paindumatu, jäik, kangestunud,
tardunud, s. av fasa hirmust kange. —bent
adj. part. kangejalgne. —frusen adj. part.
külmast kangestunud, kangeks külmanud,
—het —en kangus, paindumatus, jäikus,
kangestus, —kramp med.
kangestuskramptõ-bi, teetanus. —na1 intr. kangestuma,
tarduma, tarretuma.
stellar [—år] adj. stellaarne, tähtedesse puutuv.

—isk adj., vt. eelm.
sten —en,—ar kivi, kivind, de vises s. tarkade
kivi, huggen s. raidkivi, tahutud kivi, en s.
har fallit från mitt bröst fig. kivi langes mu
südamelt, kasta första s-en på ngn piibl.
kellelegi esimest kivi viskama, lägga s. på börda
koormat raskemaks tegema, inte lämna s. på
s. mitte kivi kivi peale jätma, över stock och s.
üle kivide ja kändude, otse üle metsa ja põllu,
njurs. neerukivind. —a1 tr. kividega surnuks
viskama, —arbetare kiviraiuja, —tööline,
—art kiviliik, kivim, —bildning med. kivind.
—bit 1. kivitükk. 2. zool. merivarblane.
—björn tehn. kiviregi. —blind adj. täiesti
pime. —bock zool. kaljukits, S-en astr.
Kaljukits. —borr tehn. kivipuur. —botten kivipõhi,
kivine põhi. —brott kivimurd, —brytare —n,=
kivimurdja. —bräcka bot. kivirik,
lambapäh-kel. —bräken bot. põisjalg. —bumling,
—hummel kivimürakas, —bunden adj. part. kivine,
—död adj. täiesti surnud, —dös muinast.
dol-men, kiviaja kalmehitus. —döv adj. täiesti
kurt. —ek bot. raudtamm. —falk zool.
rabapistrik. —fot kivialus. —frukt bot. kivi—,
luuvili. —get zool. mägikits. —grund 1. —et,=
kivikari, —rahu. 2. —en,—er kivipinnas. 3.
kivivundament. —gärde kiviaed; kivine põld.
—gärdsgård kiviaed, —hallon bot. lillakas,
—hjärta fig. kivine süda. —huggare kiviraiu-

ja. —huggeri kiviraiumistöökoda. —hus
kivimaja. —hård adj. kivikõva, —häll kiviplaat,
—tahvel. —ig adj. kivine, —ing —en kividega
surnuksviskamine. —kast kivivise, —kastning
kividega pildumine, —knäck zool. suurnokk
-vint. —koi kivisüsi, —kors kivirist, —kross
tehn. kivipurusti, —kruka kivipott, —kruus,
—kula kivikuulike. —kummel kivikangur,
—kalme, —lagd adj. part. sillutatud,
kivita-tud. —lunga med. silikoos. —lägga2 irr., tr.
sillutama, kivitama. —läggning sillutamine,
kivitamine, sillutis, kivitis. —murkla bot.
kevadkogrits. —parti kivitaimla. —plågor pl.
kivindivalud. —redskap kiviriist. —rik adj. 1.
kivirikas. 2. fig. tohutu rikas. —rös(e)
kivi-hunnik, —kangur, —salt mäend. kivisool.
—simpa zool. võldas, nolgus. —skvätta zool.
kivitäks, —skärv kivipuru, —skärva kivikild,
—sopp bot. kivipuravik. —sprängare
kivilõh-kuja. —stil lapidaarne stiil, —stod
kivisammas. —sätta2 irr., tr., vt. —lägga, —sättning 1.
vt. —läggning. 2. muinast. kivivare. —söt|a
—an,—or bot. kivi-imar. —tavla kivitahvel,
—tryck kivitrükk, litograafia, —tuggare tehn.
kivipurusti, —valv kivivõlv. —vandias1 dep.,
erik. kivistuma, —verktyg kiviriist. —yxa
kivikirves. —åldern kiviaeg, —åldersboplats
kiviaja asula. — åldersgrav kiviaja haud.
—öken kivikõrb,
stencil —en,—er stentsiil, paljundamise teel
saadud trükis, —apparat paljundusaparaat.
—ering —en,—er paljundamine, paljundus.
—eringsapparat paljundusaparaat,
stenisk adj., erik. tugev, s. kroppsbyggnad tugev
kehaehitus.

stenkols|brott kivisöekaevandus. —distrikt
kivi-söerajoon. —flöts geol. kivisöekiht.
—formation geol. kivisöeladestu. —tjära kivisöetõrv.
stenograf —en,—er stenografist, kiirkirjutaja.
—era1 tr. stenografeerima. —i [—i] — (e)n
stenograafia. —isk adj. stenograafiline.
stenogram —met,= stenogramm,
stentors|röst, —stämma müt. kõuehääl.
stepp v. step —en steppimine. —a1 intr. steppima.
stereo|foni [—i] ~(e)n stereofoonia. —metri [—i]
~(e)n mat. stereomeetria, —metrisk adj.,
mat. stereomeetriline. —skiva stereofooniline
grammofoniplaat. —skop [—åp] ~et,=
stereoskoop. —skopisk adj. stereoskoopiline.
—typ 1. ~en,~er trük. stereotüüp. 2. adj.
stereotüüpne. —typera1 tr. 1. trük.
stereotü-peerima. 2. fig. stereotüüpseks muutma.
—typi [—i] ~(e)n 1. trük. stereotüüpia. 2. fig.
monotoonsus, šabloonilisus. —typisk adj.
stereotüüpne; stereotüüpiline, —typplåt trük.
stereotüüpplaat. —typupplaga trük.
stereotüüp väljaanne. —typor [—or] ~en,~er

473

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0505.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free