Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stomme ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
stomme/stor
s. i ngt millelegi uhke olema. —s adj.,
muutm., årh. õilis, uhke. —sera1 intr.
uhkeldama.
stomm|e —en,—ar kere, talastik, toestik,
raamistik; põhijooned.
stomp [—å—] —en,—ar kunst estomp, pühis.
—era1 tr. estombiga maalima.
stop —et,= 1. (mått) toop (1,2 liitrit). 2. kruus,
toop.
1 stopp [—å—] —en,—ar 1. nõelutud koht. 2.
pii-butäis tubakat. 3. lõngatutt. —a1 tr. 1. (laga
hål) nõeluma, parandama, s. strumpor sukki
nõeluma. 2. (fylla) täis toppima, täitma;
pols-terdama. 3. (sticka in) (kuhugi) pistma,
(sisse) toppima, s. handen i fickan kätt taskusse
pistma; röhut. abis.: s. i sisse toppima, s. i sig
end (sööki) täis toppima, enesele sisse ajama,
5. in sisse pistma v.toppima, s. ned i ngt
millessegi pistma v. toppima, s. om 1. uuesti
pols-terdama; uuesti (kinni) nõeluma v.
parandama. 2. s. om ngn kedagi sisse mähkima,
kedagi kinni katma, s. på sig taskusse pistma,
kaasa võtma, s. till ett hål auku kinni
nõeluma v. kinni toppima, s. till munnen på ngn
kellegi suud sulgema, kedagi vaikima
panema, s. undan ära peitma, ära panema, s. upp
täis toppima, —garn nõelelõng. —ning
—en,—ar polsterdamine, polsterdus, —nål
sukaparandusnõel. —svamp nõelumisseen.
2stopp [—å—] 1. —et,= peatus, seisak; ummistus,
tåget körde utan s. rong sõitis ilma
peatuseta. 2. muutm. (ett), sätta s. för ngt midagi
takistama, millelegi lõppu tegema. 3. adv.
absoluutselt, täiesti, nu är jag s. mätt nüüd ma
olen kõrini täis. 4. interj., s.l stopp!, pea
kinni!, seis(a)!. —a11. tr. peatama, seisma
panema; med. kinnistama, kinni panema, s-ande
läkemedel kõhtu kinnistav vahend. II. intr. 1.
stoppama, peatuma, seisma jääma. 2. vastu
pidama, välja kannatama. 3. jätkuma, s. upp
peatama, seisma panema; stoppama, seisma
jääma, lakkama, —ning —en,—ar
kinnipidamine. —ur stopper.
stor adj. suur, vara s. i orden suure suuga olema,
5. i orden, liten på jorden vanas, suuga teeb
suure linna, käega ei tee käopesagi, göra s-a
ögon suured silmad tegema, imestama,
häm-mastuma, i s-t sett, på det s-a hela üldiselt,
kõik kokku, leva på s.fot suurel jalal elama,
palju kulutama, suurt härrat mängima, slå
på s-t palju kulutama, till s. del suurelt osalt,
till större delen suuremalt osalt, till största
delen suurimalt osalt, enamasti, icke bry sig
s-t om ngt millestki mitte kuigi palju hoolima,
—amiral (mitte Rootsis) suuradmiral. —artad
adj. suurepärane, oivaline, —belåten adj.
väga rahul, —blommig adj. suurelilleline,
suurte lilledega v. õitega, —bonde
suurtalunik. —boskap kariloomad. —brittannisk adj.
suurbritannia, briti, —bruk põll.
suurmaapidamine. —dåd vägitegu, —folk suured
saksad. —främmande subst. part. kõrged
külalised. —furste suurvürst, —furstendöme
suurvürstiriik. —furstlig adj. suurvürstlik.
—företag suurettevõte, —gråta4 intr. suure
häälega nutma, —gubbe fam. kõrge härra,
suur nina. —hertig suurhertsog. —het
—en,—er suurus, (person ka) kuulsus,
suursugusus. —hetsklass suuruse klass, suurusjärk,
—hetsmani suurushullustus. —hetstid
suuruse—, hiilgeaeg, —hetsvansinne
suurushullustus. —hundra(de) aj. sada kakskümmend,
—hüvad adj. part. suure peaga, suurepealine.
—kalibrig adj. suurekaliibriline. —kapital
suurkapital, —kari, —kaxe suur mees, suur
nina. —lek suurus, en stjärna av första s-en
esimese suurusjärgu täht, naturlig s.
loomulik suurus, i alla s-ar igas suuruses,
—leksordning suurusjärk, —ligen adv. väga,
suuresti, äärmiselt, —ljuga4 intr. häbematult
valetama. —ljugare suurvaietaja. —lom zool.
järvekaur, —magad adj. part. kõhukas,
pak-sukõhuline. —makt suurriik, —man suur
mees, suurnik; suurus, kuulsus, —mast mer.
suur—, grootmast. —modig adj. kõrk, uhke.
—munt, —mynt adj. part., ka fig. suure
suuga. —märs mer. suur mastikorv, suurmarss.
—mästare suurmeister. —mästarinna
nais-suurmeister. —mönstrad adj. part.,
—mönst-rig adj. suuremustriline. —ordig adj.
suuresõnaline, hooplev, kelkiv. —politik
suurpoliiti-ka. —pratare —n,= lobiseja, suurustleja,
kel-kija, hoopleja, —rengöring suurpuhastus,
—rutig adj. suureruuduline. —rysk adj.
suurvene. —ryss suurvenelane. —segel mer.
suur—, grootpuri, —sili suur heeringas,
—sinnad, —sint adj. part. suuremeelne. —sinthet
—en suuremeelsus, —skarv zool. kormoran.
—skrake zool. jääkoskel. —skratta1 intr.
laginal naerma, —skrika4 intr. täiest kõrist
kisama v. karjuma, —skryta4 intr. hooplema,
suurustlema, kelkima, —skrävla1 intr., vt.
eelm. —slagen adj. part. suurepärane,
—jooneline. —slagenhet —en suurepärasus,
gran-dioossus. —sleven fam., ösa med s.fig. palju
kulutama, raiskama, —slägga tehn.
suurva-sar, ta till s-n fig. kõva käega toimetama,
—smocka [—å—] fam. tugev hoop. —spelare
suurmängija. —spov zool. suur koovitaja.
—springa4 intr. kõigest jõust jooksma, —stad
suurlinn. —stadsaktig adj. suurlinnalik.
—stadsbarn suurlinnalaps; suurlinlane.
—stadsbo —n,—r suurlinna elanik,
suurlinlane. —stadsmässig adj. suurlinnalik. —stilad
477
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
