Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - stuv ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
stu v/styrka
sugutäkk. —sto sugumära. —staten
hobuse-kasvanduse ametnikkond,
stuv —en,—ar riidejääk, —rest.
^tuv|a1 tr., keed. stoovima, hautama, —ning
~en,~ar stoovimine; stoovitud toit.
2stuv|a1 tr., mer. laadima, lasti paigutama; sisse
pakkima; rõhut. abis.: s-a in, ned sisse
pakkima, sisse laadima, s-a om mer. ümber
laadima, s-a undan ära panema, —ar|e —(e)n,=
laadija, lastija. —eri [—i(e)t,~er laadimine.
—eriarbetare laadija, lastija. —ning ~en,~ar
mer. laadimine, lastimine,
stybb —en v. —et söetolm, —puru. —a1 tr.
söepu-ruga katma, —ning — en,—ar erik. söepuruga
katmine.
styck muutm. tükk, per s. tükiviisi, tüki eest,
tükist, 5 kronor per s. 5 krooni tükk. —a1 tr.
tükeldama, 5. av tükkhaaval eraldama,
tükeldama, s. sönder tükkideks jaotama,
tükeldama. —are —n,= tükeldaja. —junkare sõj.
veltveebel, vanem, —lön tükitöötasu. —mästare
lihunikusell. —ning —en,—ar tükeldamine,
tükeldus.
stycke —t,—n 1. tükk, osa, katkend, riva tyget i
s~n riiet puruks v. tükkideks kiskuma, hugga i
s-n tükkideks raiuma, flera s-n mitu tükki ,
tre s-n kolm tükki, skuret ur ett s. ühest
tükist lõigatud, i många s-n fig. mõneski
suhtes v. asjas, mõnes tükis, i alla s-n fig Agas
suhtes, han är ett s. av en konstnär ta on
natuke kunstnik, när det kommer till s-t fig.
kui asi lahti läheb. 2. (avsnitt) tükk maad,
tükk, ett gott s. närmare hea tükk maad
lähemal(e), palju lähemal(e); teatritükk,
näidend, muusikapala; (i skrift) nytt s. uus lõik,
börja nytt s. uuest reast algama.3. fig., kunna
sina s-n oma alal kodus olema, oma ala hästi
tundma. 4. lirva, ett liderligt s. liiderlik naine.
5. årh. suurtükk, —bruk årh. kahuritehas.
—gods erik. tükk-kaup. —pris tükihind. —tais
adv. osalt, tükati, —vis adv. 1. osalt, tükati. 2.
tükiviisi, —kaupa,
stygg adj. halb, paha, tige, õel, kuri;
sõnnakuul-matu; dial. inetu, vastik, en s. dröm halb
unenägu, en s. flicka sõnakuulmatu v. paha
tüdruk en s. uppsyn inetu väljanägemine, s-t
väder halb ilm. —|a —an,—or fam. paha naine
v. tüdruk. —as1 dep., årh. vastikust tundma,
—else —n,—r koledus, jõledus. —|er —en fam.
halb, paha inimene, —het —en õelus, kurjus,
tigedus, —ing —en,—ar fam., vt. —er.
stygn v. styng —et,= piste (õmblemisel),
stylit [—ft] — en,—er sambapühak,
stylt|a —an,—or komp, mängukark. —klack
kõrge konts.
stymp|a1 tr. ja refl. (ennast) vigastama, (ennast)
vigastades moonutama, köndistama; lühen-
dama, s-ad kon tüvikoonus. —ar|e —(e)n,=
käpard, soperdaja, vusserdaja,
styng —et,= 1. piste, torge, det gav mig ett s. i
hjärtat see torkas mulle südamesse. 2. zool.
kiin.
styr muutm. subst., hålla s. på ngn kedagi vaos
hoidma, hålla sig i s. end taltsutama, end
vaos hoidma, gå övers, mer.,fig. ümber
minema; põhja minema, hukkuma.
styr|a2 I. tr. ja intr. tüürima, roolima, juhtima,
valitsema; taltsutama; keel. nõudma, s-a en
bil autot juhtima, s-a sina steg oma samme
seadma, s-a sin tunga oma keelt taltsutama,
s-a land och rike maad valitsema, hon får s-a
och ställa som hon vill tema (naine) võib
toimida oma äranägemise järgi, s-ande sats
pealause, s-d sats kõrvallause, prepositionen
s. dativ prepositsioon nõuab daativit; rõhut.
abis.: s-a förbi mööda tüürima, såå om
hoomlitsema, korraldama, s-a om allting
själv ise kõige eest hoolitsema, s-a till segi,
sassi ajama; korraldama, s-a till ett kalas
pidu korraldama, s-a till sig (smutsa ner sig
osv.) iroon. end ilusaks tegema, s-a ut 1.
välja ehtima. 2. (utrusta) varustama,
korraldama. 3. s-a ut från land merele koosi võtma,
s-a ut sig end välja ehtima. II. refl. enda üle
valitsema, end taltsutama, han kan inte s-a
sig längre ta ei jõua ennast enam taltsutada,
—ande adj. part., de s. valitsejad,
võimukandjad. —anordning juhtimisseadeldis.
—apparat juhtimisaparaat. —bar adj. juhitav,
—bord tüürpoord. —|e — et,—en tüür, rool;
valitseja, juhataja, komma till s-et fig.
võimule pääsema, sitta vis s-et fig. võimul
olema, juhtima. — esman valitseja, juhataja,
esimees. —förmåga juhtimisvõime, —handtag
juhtimishoob. —lyul rool, tüüriratas. —hytt
tüüriruum. —inrättning juhtimisseadeldis.
—lastig adj. tagant koormatud. —lirye mat.
juhtjoon. —man tüürimees, —mansexamen
tüürimeheeksam. —ning en tüürimine,
rooli-mine, juhtimine. — räffla vintlõige. —skena
tehn. juhtrööbas. —spak juhtimiskang.
—stång juhtr aud. —sel ~n tüürimine; kindlus,
rüht, det är ingen s. på honom temas pole
sugugi kindlust,
styrelse —n,—r juhtimine; valitsus, juhatus,
direktsioon, administratsioon, —berättelse
juhatuse aruanne, —beslut juhatuse otsus,
—form valitsemisvorm, —ledamot, —medlem
juhatuse liige, —ordförande juhatuse
esimees. —sammanträde juhatuse koosolek,
styrk|a 1. —an,—or a. jõjid, tugevus, võimsus, b.
vastupidavus, kangus, c. tugev külg. d.
meeskond; väeosa, stridande s-or võitlusjõud. 2.2
I. tr. a tugevdama, jõudu v. tuge andma, kin-
484
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
