Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tvaga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tvaga/tvål
tvag|a —an,—or küürimisluud. —en adj. part.
pestud, —ning ~en,~ar pesemine,
tve|baek ~en,~ar kuivik, biskviit, —bett 1.
muutm. subst, kahehobusesõiduk. 2. adj. ja
adv. kahehobuseline, kahe hobusega, —dräkt
lahkheli, tüli, riid. —eggad adj. part.
kaheteraline. —faldig adj. kahekordne; kahesugune,
—falt adv. kahekordselt, —gifte kaksikabielu,
bigaamia. —hägsen adj. kõhklev, nõutu.
—hövdad adj. part. kahe peaga, —kamp
kahevõitlus. —könad adj. part., bot.
kahešu-guline. —ljud kaksikvokaal, diftong.
—män-nings adv., van. kahekesi. — skäftad adj. part.
kaheniieline. —stjärt zool. kõrvahark. —talan
vasturääkivus, vastuolu. —talig adj.
vasturääkiv, vastuoluline. —tungad adj. part.
kahekeelne. —tydig adj. kahemõtteline,
kahe-tähenduseline; fig. kahemõtteline, nilbe;
kahtlane. —tydighet ~en,~er
kahemõttelisus; nilbus,
tweed [—id] —en tviid.
tveggehanda muutm. adj., van. kahesugune,
kahte liiki.
tvek|a1 intr. kõhklema, viivitama, kahevahel
olema, svara i t-ande ton kõhklevas toonis
vastama. —an ilma a. ja pl. kõhklemine,
kõhklus, viivitus, kahevahelolek, utan t.
kõhklemata. —lös adj. kõhklematu, —sam adj.
kõhklev; kartlik; nõutu, —samhet ~en
kõhklus, kõhklemine,
tvenne arvs., van. kaks.
tvi interj. ptüi!, t. dig! häbi sulle!
tvilling —en,—ar kaksik, t-ar kaksikud, T-arna
astr. Kaksikud, —bror kaksikvend, —par
kaksikud, —stjärna kaksiktäht, —syster
kaksikõde.
tvills —en teat. puuvillane riie.
tvin|a1 intr. närbuma, närtsima, t-a bort
(päevpäevalt) otsa jääma, kõhetuma, kiduma,
närtsima, —sjuka, —sot kõhetustõbi; tiisikus,
tving —en,—ar tehn. pitskruvi, riisk, klamber.
—a4’11. tr. sundima, t. ngn till ngt kedagi
millekski sundima. II. refl. ennast sundima, han
låter inte t. sig ta ei läse ennast sundida, t. sig
att göra ngt ennast sundima midagi tegema,
t. sig att le ennast naeratama sundima;
rõhut. abis.: t. fram en bekännelse (kelleltki)
ülestunnistust välja pressima, t. in sisse
suruma, t. ned (ner) maten vägisi sööki alla
kugistama, man t-de ned honom i en stol teda
sunniti toolil istet võtma, t. på ngn ngt
kellelegi midagi peale sundima, —ande adj. part.
sundiv, tungiv, t. skäl tungivad põhjused,
—rök väljapressiv suits, —skruv tehn.
kruvi-riisk, pitskruvi. — tvungen adj. part. 1.
sunnitud, det är du t. till selleks oled sa sunnitud.
2. (konstlad) sunnitud, tehtud, teeseldud, ett
tvunget leende sunnitud naeratus.
tvinn|a1 tr. korrutama, (kokku) keerutama, t-a
garn lõnga korrutama; rõhut. abis.: t-a ihop,
t-a tillsammans kokku korrutama, kokku
keerutama, t-a upp lahti harutama, —ing
~en,~ar korrutamine, kokkukeerutamine.
—maskin korrutusmasin. —tråd korrutatud
lõng.
tvist —en,—er lahkheli, lahkarvamus, vastuolu;
tüli, riid; vaidlus, ligga i t. med ngn kellegagi
tülis olema, en lärd t. teaduslik vaidlus, —a1
intr. tülitsema, riidlema; vaidlema. —efråga
tüliküsimus. —efrö tüliõun, tüliobjekt.
—eäpple tüliõun. —ig adj. vaidlusalune;
vaieldav, kahtlane; raskesti lahendatav. —ighet
—en,—er vt. tvist,
twist [toisst] —en teat. tants,
tviv|el —let kahtlus, det är, råder intet t-el om
den saken selles asjas pole mingit kahtlust,
utan t-el kahtlemata. ~aktig, ~sam adj.
kaheldav, küsitav; kahtlane, en t. individ
kahtlane isik. ~sjuk adj. kahtlev; kahtlustav,
umbusklik. ~smål, draga, sätta ngt i t.
milleski kahtlema. ~sutan adv. kahtlemata, —la1
intr. kahtlema, t. på ngt milleski kahtlema.
—lar|e —(e)n,= kahtleja, skeptik,
twostep [tostepp] —en teat. seltskonnatants.
tvungen vt. tvinga.
4vå3 tr. pesema, t. sina händer fig. oma käed
(mingist süüst) puhtaks pesema.
2två arvs. kaks, t. och t., t. i sänder kahekaupa,
paarikaupa, det skall vi bli t. om seal on
minulgi sõnake kaasa rääkida. — |a —an,—or
kaks. —bent adj. part. kahejalgne, —byggare
bot. lahksuguline, dikliinne. —delad adj. part.
kahest osast koosnev, —endel kahendik.
—hjulig adj. kaherattaline. — hjuling kaarik.
—hjärtbladig adj., bot. kaheiduleheline.
—händig adj. kahekäeline, kahe käega.
—kammarsy stern pöl. kahekojasüsteem.
—könad adj. part. kahesuguline. —läppig
adj., bot. kahehuuleline. — mastare mer.
kahemastiline laev. —radig adj. kaherealine.
—rummig adj. kahetoaline. —siffrig adj.
kahekohaline. —sitsig adj. kaheistmeline.
—skaftad adj. part. kaheniieline. —spänd adj.
part. kaherakmeline. —spännare —n,=
kahe-rakend. —stavig adj. kahesilbiline. —stämmig
adj. kahehäälne, —taktsmotor tehn.
kahetaktiline mootor, —tungad adj. part., en t. flagga
kahesakiline lipp. —vingar pl., zool.
kahetii-valised. — årig adj. kaheaastane,
—äggstvillingar pl. kahemunakaksikud. —öring
—en,—ar kaheöörine raha.
tvål —en,—ar seep, flytande t. vedel seep. t. i
stänger seebikangid, seep kangides. —a1 tr.,
t. in, till seebitama, —ask seebikarp, —fager
541
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
