Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Uu - urban ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
urban/utbrodera
ma. —sprung —et,= algus, algupära;
põlvnemine, päritolu, ordet är av germanskt u. sona
on germaani päritoluga. —sprunglig adj.
esialgne, algupärane; fig. loomulik, den u-a
betydelsen esialgne tähendus. — sprungligen
adv. esialgselt, alguses. — sprunglighet —en
algupärasus. — sprungsbeteckning kaub.
märgistus päritolu kohta. —sprungsland
kaub. päritolumaa, —språk algkeel,
—stadium algstaadium, —styv adj., fam. ülitubli.
—svensk adj. ürgrootsi. —tida muutm. adj.
ürgaegne. —tiden ürgaeg. —tidsmässig adj.
ürgaegne. —tillstånd algseisukord, esialgne
seisukord, —typ algkuju, —tysk adj.
ürgsaksa. —usel adj. ülihalb, häbiväärselt halb.
—version esialgne versioon. —värld
ürgmaailm. —väsen ürgolend. —väsentlig
adj. väga tähtis, põhjapanev, —åldrig adj.
igivana. —äkta adj. täiesti ehtne, —ämne
algaine.
urban [—ån] adj. suurmaailma; kogenud;
vastutulelik. —isera1 tr. elukogemusi andma;
linlikuks tegema, urbaniseerima.
urgera1 [—gé—] tr. tungivalt peale käima
(millegagi)
uriebrev [—i—] saatuslik kiri.
urin —en kusi, uriin, —avsöndring fiisiol.
kuse-eritus. —blåsa kusepõis, —drivande adj. part.
kuseleajav. —era1 intr. kusema, urineerima.
—förgiftning med. kusemürgi(s)tus. —ledare
anat. kusejuha, —organ anat. kuseelund.
—prov kuseproov. —rör anat. kusiti.
—stock-ning, —stopp med. kusekinnisus.
urn|a —an,—or urn. — (e)grav urnhaud.
usans [—år|s] —en,—er kaub. tava, komme,
usch interj. ptüi! vuih!
us|el adj. vilets, armetu; räbal, håle,
haletsusväärne; häbistav, põlastusväärne, en u-el
hälsa vilets tervis, ett u-elt handlingsssätt
häbiväärne teguviis. —elhet ~en,~er viletsus,
armetus, —la1 ut tr., harva halvustama,
mustama (kedagi), —ling ~en,~ar lurjus,
kaabakas; årh. vilets, armetu (inimene), —uell
[—é—] adj. harilik, tavaline,
usurp|ation ~en usurpatsioon, anastus. —ator
[—år] ~n,~er [—õ—] usurpaator, anastaja.
—era1 tr. usurpeerima, anastama,
ut adv. välja; ära, gå ut genom dörren uksest
välja minema, han har gått ut ta ön välja läinud,
gå ut och in hos ngn kellegi juures sagedasti
käima, kedagi sageli külastama, kellegi pool
nagu omainimene olema, år ut och år in
aastast aastasse, aastate viisi; iga aasta, han vet
varken ut eller in ta on täiesti nõutu, vända
ut och in på ngt midagi pahupidi pöörama, ut
med språket! ütle ära, mis sul õieti möttes
on!, han ville inte ut med språket ta ei taht-
nud kõnelema hakata, det kommer på ett ut
see on ükskõik, blåsa ut ett ljus küünalt ära
puhuma, —ackordera1 tr. (kellegi) hoole alla
andma, —agera1 tr. lõpetama, kokku
leppima, ära õiendama, därmed får saken anses
u-d sellega oleks asi lõpetatud, —an on
märksõnana. —andas1 dep. välja hingama,
—andning väljahingamine, —annonsera1 tr. välja
kuulutama, kuulutuse kaudu (müüa)
pakkuma. —anordna1 tr. maksukorraldust välja
kirjutama, välja maksma, —arbeta1 tr. välja
töötama; valmistama, u. sig end tööga
kurnama. —arbetad adj. part. 1. väljatöötanud,
koostanud. 2. tööga kurnatud, —arma1 tr.
vaeseks tegema, vaesestama; välja kurnama.
—arrendera1 tr. rendile andma, välja rentima.
—av 1. adv. katki; ära; maha; —st, seest. 2.
prep., vt. av, det blev ingenting u. sellest ei
tulnud midagi, —balansera1 tr., tehn. (liikuvaid
masinaosi) tasakaalustama, —basunera1 tr.,
fig. välja pasundama. —be(dja)4 refl. paluma,
anuma (kelleltki midagi), han utbad sig vår
hjälp ta palus meie käest abi. —bekomma4 tr.
kätte saama, —beordra1 tr. välja käsutama.
—betala1 tr. välja maksma, —bilda11, fr.
välja õpetama, koolitama; arendama; keel.
laiendama, en u-d sjuksköterska
väljaõpetatud haigeravitseja. II. refl. õppima
(kellekski), (ette) valmistuma, —bildning õpetus,
koolitamine; õppus, —bildningsanstalt
õppeasutus. —bildningsmöjlighet
õppevõima-lus. —bildningstid õppeaeg, —bjuda4 tr.
müütama, müüa pakkuma, —blanda1 tr.
(millegagi) segama, lahjendama, —blick
väljavaade; fig. ülevaade, —blomma1 intr. ära
õitsema, koltuma, —blotta tr. vaeseks
tegema, vaesestama. —blottad adj. part.
vaesunud, vara u. på allt täiesti paljas olema,
—blåsa2 tr. välja puhuma; ära puhuma,
kustutama. —blåsning väljapuhumine;
ärapuhumi-ne, kustutamine; kustumine, —bocka1 tr.,
tehn. sirgeks painutama, —bogsera1 tr. välja
pukseerima, —boja1 tr., mer. poidega
tähistama. —bolma1 intr. pilvedena välja tungima.
—bordar|e —(e)n,= päramootoriga paat.
—borra1 tr. välja puurima, —breda21. tr.
laiali laotama\fig. levitama. II. refl., fig. levima;
üksikasjalikult käsitlema, —bredd adj. part.
levinud, —bredning —en levitamine; levimine,
levik. —bredningscentrum levimiskeskus.
—bredningsomräde levikuala, —bringa1 v 2
irr., tr., u en skål för ngn kellegi terviseks
jooma, u. ett leve för ngn kedagi elada
laskma, kellelegi elagu hüüdma, —brista4 intr.
hüüdma; pahvatama, puhkema, brista ut i
skratt naerma pahvatama. —brodera1 tr.
tik-kima, välja õmblema;^, laialt ja üksikasjali-
560
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
