Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vid ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vid/vidtaga
salt, otseteed, ilma vormilikkuseta. 2. adv.
edasi, kauem, lisaks, siis veel, peale selle,
innan vi går v. enne kui edasi läheme, och så v.
(osv.) ja nõnda edasi, jag är inte v. glad ma ei
ole just nii väga rõõmus, ma ei ole eriti
rõõmus, tills v. esialgu. — arebefordra1 tr. edasi
saatma, edasi andma, edasi toimetama.
—arebefordran edasisaatmine,
edasiandmine, edasitoimetamine, för v. (f.v.b.)
edasiandmiseks, edasisaatmiseks. —brättad adj. part.
laiade äärtega (kübar). —d —en,—er 1.
ümbermõõt. 2. suur ja avar maa-ala, kaugele
ulatuv lagendik. 3. laius, avarus, ulatus, icke
fatta v-en av en olycka õnnetuse ulatusest
mitte aru saama. —dmått ümbermõõt. — ga1
I. tr. laiendama, avardama, suurendama, v.
ett hål auku suuremaks tegema. II. refl.
laienema, avarduma, paisuma. — gning —en,—ar
laiendamine, laienemine, avardamine,
avardumine, suurendamine, —film laiekraanifilm.
—halsad adj. part. laia kaelusega. —hjärtad
adj. part. avara südamega. — lyftig adj.
laiaulatuslik, laialdane; üksikasjalik, en v.
berättelse pikk, üksikasjalik jutustus;
kergemeelne, ett v-t fruntimmer kergete elukommetega
naine. —lyftighet —en,—er laiaulatuslikkus;
üksikasjalikkus; kergemeelsus,
kombelõt-vus, üleaisalöömine. —skyggig adj. laiade
äärtega (kübar), —sträckt adj. part. lai,
laialdane, laiaulatuslik, kaugele ulatuv, ett v.
område laialdane maa-ala. —sträekthet —en
laius, avarus, kaugeleulatavus. —syn 1. avar
vaade; panoraam. 2.fig. ettenägelikkus;
tolerantsus. —synt adj. part. avarapilguline, laia
silmaringiga, tolerantne. — synthet
ettenägelikkus; kaugelenägevus, tolerantsus. —ärmad
adj. part. laiade käistega, —öppen adj. pärani
lahti.
2vid prep. ja adv. juures, juurde, ääres, äärde,
küljes, külge, kõrval, kõrvale, lähedal,
lähedale, ligi; — 1,—s; umbes, staden ligger v.
havet linn asub mere ääres, studera v.
universitetet ülikoolis õppima, sitta v. bordet lauas
istuma, leda ngn v. handen kedagi kättpidi
talutama, dra ngn v. näsan fig. kedagi
ninapidi vedama, v. sjutiden kella seitsme paiku,
en man v. namn Lind mees nimega Lind, v.
vite förbjudet karistuse ähvardusel keelatud,
vara van v. ngt millegagi harjunud olema,
vara v. gott mod lootusrikas olema, v. gott
lynne heas tujus, hålla fast v. ngt millestki
kinni pidama, jag svär v. allt vad heligt är
vannun kõige juures, mis püha on; det kom v.
pass femtio personer tuli umbes
viiskümmend inimest. —bli(va)4 tr., vt. —hålla.
—bränna2 tr. kõrvetama, põletama, gröten är
vidbränd puder on põhja kõrbenud. —er-
boende —n,= subst, part., jur., årh.
kaasomanik, kaasvaldaja. —ertryck trük. poogna
teise külje trükkimine, —fläta1 tr. külge
põimima. —foga1 tr. lisandama, juurde lisama;
juurde v. külge liitma, —fästa2’1 tr. (külge)
kinnitama, —gå4 tr. (üles) tunnistama, v. ett
brott kuritegu üles tunnistama, —gående
subst. part. ülestunnistus, —göra2 irr., tr.
(millelegi) midagi tegema, ännu är ingenting
vidgjort veel ei ole midagi tehtud, —hålla4 tr.
juurde jääma, (millestki) kinni pidama, v. sin
mening oma arvamuse juurde jääma,
—häfta1 tr. ja intr. (millegi külge) kinnitama, külge
kleepima; (millegi küljes) kinni olema.
—häft-ning (külge) kinnitamine; külgekleepumine.
—häftningsförmåga kleepuvus, —hänga2 tr.
ja intr. külge riputama, külge kinnitama;
küljes rippuma, —hängande adj. part. küljes
rippuv. —hängsen adj., fig. pealetükkiv,
—tik-kuv. —klistra1 tr. külge kleepima, —knyta4 tr.
külge siduma, —komma4 tr. puutuma, den
saken vidkommer inte mig see asi ei puutu
minusse, det vidkommer inte mig att besluta i
den frågan see ei ole minu asi selle küsimuse
üle otsustada, —kommande 1. part. prep. mis
puutub, suhtes, v. denna angelägenhet mis
sellesse asjasse puutub, selles suhtes. 2.
subst., för mitt v. mis minusse puutub,
—kännas2 tr., dep. 1. (vidgå) (üles) tunnistama,
möönma, tunnustama, v. ett misstag eksitust
(üles) tunnistama. 2. (lida) kogema, (välja)
kannatama, få v. stora förluster suuri
kahjusid kannatama, —liggande adj. part. juures
asuv. —limma1 tr. külge liimima, —låda2 tr.
külge kleepuma, küljes olema, juurde
kuuluma, tungan vidlåder gommen keel kleepub
suulae külge, många brister vidlåder honom
fig. tal on palju vigu. —lägga2 irr., tr.
lisandama, juurde lisama, lisana kaasa andma,
—löda2 tr. külge tinutama. —makthålla4 tr. alal
hoidma, (heas) korras hoidma, säilitama.
—nästa2 tr. külge kinnitama, —räkning fig.
arveteõiendamine, —õiendus, —röra2 tr.
puudutama, puutuma; (lühidalt) mainima.
—röring —en puudutamine, puudutus,
puutumine; mainimine, —sittande adj. part.
juuresolev, küljes olev. —skarva1 tr. juurde
jätkama, jätkuna juurde panema, —skepelse
—n,—r ebausk. —skeplig adj. ebausklik.
—skeplighet —en,—er ebausk, —skriva4 tr.,
mat. (ringjoont kolmnurgale) ümber
joonistama. —skruva1 tr. külge kruvima, —skött
adj. part. hoolitsetud, järelevaadatud,
ülevaadatud. —sticka4 tr. (millegi küljes)
kinni torkama; juurde kuduma, —stående adj.
part. juuresolev. —sy3 tr. külge õmblema.
—ta(ga)4 I. tr. tegema, ette võtma, v. åtgärder
581
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
