Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Öö - Öland ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Öland/öppen
lemüük. —gås —en,—ar fam. õlle juurde
söödav võileib (restoranis), —halva fam. pudel
õlut. —kafé õllebaar. —kanna õllekann. —krog
vt. —kafé. —kusk õllevedaja, —mugg
õlle-kruus, —kann. —ost õllesupp piimaga,
—produktion õlletootmine. — sejdel õllekann,
—kruus, —sinne õlle mõjul tekkinud tuju.
—stuga õllepood. —stånka suur õllekann.
—supa —n keed. õllesupp. —tunna õllevaat.
—utkörare õllevedaja, —vagn õllevanker.
Öland Öland
öm adj. hell, õrn; tundlik, valus; armastav,
õrnahingeline, beröra en öm punkt fig. valusat
kohta puudutama, ömt skinn õrn nahk, ett
ömt samvete õrn südametunnistus, vara öm
om sin hälsa oma tervise pärast valvel
olema, oma tervise eest hoolitsema, —fotad adj.
part. hellade jalgadega. — foting —en,—ar fig.
kollanokk; hundu. —het —en hellus, õrnus;
tundlikkus, moderlig ö. emalik hellus v.
õrnus, känna ö. för ngn kellegi vastu hellust
tundma, jag känner ö. i foten mu jalg on hell,
tunnen jalas valu. —hetsbehov helluse—,
õr-nusevajadus. —hetsbetygelse helluse—,
õrnu-seavaldus, hellitus. — hjärtad adj. part.
hella—, õrnasüdameline. — hjärtenhet —en
hella—, õrnasüdamelisus. —hudad adj. part.
tundeline, hell. —ka1 I. tr. kahetsema, kahju
tundma; haletsema, jag ö-r honom mul on
temast kahju. II. refl. (jämra sig) kurtma,
hali-sema, kaebama, ö. sig över ngt millegi üle
kurtma, ö. sig över ngn kellestki kahju olema,
—kan ilma a. ja pl. kaastunne, kahjutunne.
—kansvärd adj. haletsemis—,
kahetsemis-väärne, armetu, vilets. —klig adj., vt. eelm.,
en ö. syn håle pilt, en ö. stackare vilets,
armetu olevus, en ö. figur håle kuju. —kligen,
—kligt adv. haletsemis—, kahetsusväärselt,
armetult, haledalt. — klighet —en
haletsemis-väärsus, armetus, viletsus, —ma1 intr. hell,
tundlik olema; kaastundlik olema; (millegi
eest) hoolitsema, foten ö-r jalg on hell, jalg
valutab, tänderna ö-r hambad on hellad, ö.
för ngn kellegi vastu hell olema; kellelegi
kaasa tundma, ö.fiör ngt millegi eest
hoolitsema. —mande adj. part. hell, õrn; kaastunnet
tekitav, ett ö. hjärta õrn, kaastundlik süda, i
ö. fail rasketel juhtumitel, —sinnad, —sint
adj. part. hella—, õrnasüdameline. —sinthet
—en õrnasüdamelisus. —tålig adj. hell, õrn,
tundlik; õrnatundeline, delikaatne, ö-a
matvaror kergesti riknevad toiduained, ö-a
lungor nõrgad kopsud, ö.för köld külmakartlik,
ö. för kritik kriitikat kartev, en ö. sak
delikaatne asi, —tålighet hellus, õrnus;
tundlikkus; delikaatsus, —tänt adj. part. hellade
hammastega.
öms|a1 tr. vahetama, ö-a kläder (linne) riideid
(pesu) vahetama, ö-a skinn nahka ajama;/zg.
seisukohta muutma, ö-a om (växla)
vahetama. —e muutm. adj. mõlemad, kumbki, på ö.
sidor mõlemal e. kummalgi pool. —esidig
adj. vastastikune, mõlemapoolne, ö.
uppsägning mõlemapoolne ülesütlemine, ö.
kärlek vastastikune e. mõlemapoolne armastus.
—esidighet ~en vastastikkus. —evis adv.
vaheldumisi, kordamööda, ö. skratta och
gråta vaheldumisi naerma ja nutma, —ning
~en,~ar vahetamine, vahetus. —om [—åm]
adv. ja konj. vaheldumisi, kord... kord... ö.
glad och ö. ledsen kord rõõmus, kord kurb.
önsk|a3 tr. ja refl. soovima, vad ö-as, vad ö-ar
nil mida te sooviteT, jag ö-ar er allt gott
soovin teile kõike head, ö-a ngn gott nytt år
kellelegi head uut aastat soovima, ö-a ngn dit
pepparn växer kedagi seenele saatma, ö-a sig
tillbaka till sin ungdom soovima, et oleks
jälle noor, oma noorust tagasi soovima, ö-as
hyra, ö-as köpa (i annonser) soovitakse
üürida, soovitakse osta. —an ilma a. ja pl. soov,
uppfylla en ö. soovi täitma, allt gick efter ö.
kõik läks soovikohaselt, enligt, på ngns ö.
kellegi soovi kohaselt v. järgi, —lig adj.
soovitav, det vore ö-t att... oleks soovitav, et...
—lighet~en soovitatavus. —ning ~en,~ar
soov; vrd. —an, varma ö-ar om framgång
parimaid soove eduks, stå vid sina ö-ars mål
oma soovide sihil olema, —värd adj.
soovitav, högeligen ö. väga soovitav, ej ö.
mittesoovitav; mitte teretulnud. —värdhet ~en
soovitatavus.
önske|barn soovitud laps. —dröm soovunelm,
—lista soovisedel, soovide nimistu, —mål
soov. —sats keel. soovlause, —tänkande 1.
adj. part. mõtlemises soovidest mõjutatud. 2.
—t subst. part. soovidest mõjutatud
mõtlemine.
öpp|en adj. lahtine, avatud; avalik, avameelne;
ava—, dörren är ö-en uks on lahti, ett ö-et sår
lahtine haav, för ö-na dörrar lahtiste uste
taga, en ö-en stad lahtine linn, under ö-en
himmel lahtise taeva ali, ö-et vatten lahtine
vesi, ö-et brev lahtine kiri, på ö-en gata keset
tänavat, på ö-na fältet lagedal väljal, hålla
ö-et hus helde, külalislahke olema, det står er
ö-et (fritt) teil on selleks võimalus v. vabadus,
see on teie võimuses, det ligger i ö-en dag on
ilmne, huset ligger ö-et för alla vindar maja
on nelja tuule käes, frågan är ännu ö-en
küsimus on veel lahtine, vara ö-en mot ngn
kellegi vastu otsekohene v. avameelne olema, ö-et
säga sin mening otsekoheselt oma arvamust
avaldama, ett ö-et sinne vastuvõtlik meel.
—enhet ~en otsekohesus. —enhjärtig ava-
620
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
