Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Karl Eduard Malm - Belsatsar (Ju südaööaeg ligi on) - Kõigekõrgema truudus (Kesk meres seisab kalju)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Ta tilgatumaks joob ära see
Ja teotab siis hirmsaste !
Jehoowa, mis ma sust hoolin ka,
Eks Babeli kuningas ole ma ?
Sai tulnud see teotus tema suust.
Käis wärin tal kehast läbi ja luust,
Kõik kära jäi soiku jala pealt,
Ja ükski toas ei teinud häält.
Ennäe, mis kole wiirastus see ?
Käe sõrmi seina peal nähakse.
Need kirjutawad tulega
Umbsõnu ja kaowad korraga,
la kuningas üsna kahwatas,
Põlw põlvne wastu tal lõdistas,
Kõik sulased on kohkund ja wait,
Küll naer ja nali otsa said.
Ja targad katsusid asjata
Neid tuletähti lugeda.
Selsamal öösel pimedas
Sai sulastest tapetud kuningas.
Kõigekõrgema truudus.
#
Kesk meres seisab kalju,
Ta ümber wesi keeb,
See peksab küll wastu kalju,
Aga kalju seisma jääb.
Torn paistab mäe pealt alla,
Ta seisab tuule käe,
Küll tuuled näriwad kallal,
Ei kiwigi lagune.
Torm tuleb kohinaga
Ja raputab tammepuud.
Ta peksab muist lehed
ma-Ei kõigu ise puu. [ha,
Kõigekõrgema truudus
sei-Weel kindlam kui kalju [sab
[ja torn,
Ta haljendab ikka ja õitseb,
Ei tee talle midagi torm.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
