Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - E - einverstanden ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
einverstanden
einverstanden nõus (millegagi); ~ sein
nõus olema
’Einverständnis n ~ses, ~se
nõustumine; im ~ (mit D) kokkuleppel
(kellegagi)
’Einwand tn ~(e)s, ..wände
vastuväide
’Einwanderer tn ~s, ~ sisserändaja
einwandern vi (s) sisse rändama
einwandfrei laitmatu; laitmatult
’Einwandrer tn ~s, ~ vt.
’Einwanderer
einwärts sissepoole
einweichen vt (pehmeks) leotama,
likku panema
einweihen vt pidulikult avama (näit.
ausammast); pühendama
(millessegi )
einwenden (wandte ein, eingewandt e.
wendete ein, eingewendet) vt vastu
väitma, vastu vaidlema
einwickeln vt sisse mähkima, mässima
’Einwickelpapier n ~s, ~e vt.
’Einschlagpapier
einwilligen vi (in A) nõustuma
’Einwilligung f ~, ~en nõusolek
einwirken vi (auf A) (kedagi v.
midagi) mõjustama
’Einwohner tn ~s, ~ elanik; üürnik
’Einwohnerschaft f ~ elanikkond
■einwurzeln vi (5) e. sich ~ (sisse)
juurduma
’Einzahl / ~ gramm, ainsus
-einzahlen vt sisse maksma
’Einzelheit f ~, ~en üksikasi, detail;
auf ~en eingehen üksikasjusse
tungima
’Einzeller tn ~s, ~ ainurakne
organism; pl. ainuraksed
einzeln üksik; bis ins ~e
üksikasjalikult; üksikult, eraldi
einziehen (zog ein, eingezogen) vt
sisse tõmbama; (niiti nõelale) taha
ajama; sõjaväeteenistusse kutsuma;
konfiskeerima; die Flägge ~ lippu
langetama; Steuern ~ makse sisse
nõudma; vi (s) sisse kolima; sisse
marssima
einzig ainus; ~ in seiner Art
ainulaadne; kein ~er mitte ükski; ~ uncf
allein ainult
einzigartig ainulaadne; ainulaadselt
’Einzug tn ~(e)s, .. züge (pidulik)
sissemarssimine; sissekolimine
einzwängen vt sisse v. vahele suruma
Eis n ~es jää; jäätis
’Eisbahn f ~, ~en liuväli
’Eisbrecher tn ~s, ~ jäälõhkuja
’Eisen n ~s, ~ raud; ältes ~
vanaraud
’Eisenbahn f ~, ~en raudtee
’Eisenbahner m ~s, ~ raudteelane
eisenhaltig rauda sisaldav
’Eisenhüttenwerk n ~(e)s, ~e metal-
lurgiatehas
eisern raud-, raudne
’Eisgang tn ~(e)s, ..gänge jääminek
’Eishockey [.. ki] n ~s jäähoki
eisig jääne; jäine
’Eiskunstlauf tn ~(e)s iluuisutamine
’Eislauf m ~(e)s uisutamine
’Eisschnellauf [poolitamisel:
’Eisschnell|auf) tn ~(e)s kiiruisutamine
’Eiszapfen tn ~s, ~ jääpurikas
eite| tühine; edev; er tut es aus eitlem
Geiz ta teeb seda ainult ihnsuse
pärast
’Eitelkeit f ~, ~en tühisus; edevus
’Eiter tn ~s mäda; rähm
eitern vi mädanema; rähmama
’Eiweiß n ~es, (harva) ~e valk;
munavalge
’Eiweißstoff tn ~(e)s, ~e valkaine
’Ekel tn ~s (vor D) vastikus, jälestus
(kellegi v. millegi vastu); n ~s, ~
vastik inimene
ekelhaft, ekelig vastik, jälk
ekeln, sich vastikust tundma; ich
ek(e)le mich davor mulle on see
vastik, see ajab mind iiveldama
eklig vt. ekelhaft, ekelig
elastisch elastne
Elastizit’ät / ~ elastsus
Elch tn ~(e)s, ~e põder
Elefänt tn ~en, ~en elevant
elegant elegantne; elegantselt
Eleganz / ~ elegantsus
elektrifizieren vt elektrifitseerima
Elektriker tn ~s, ~ elektrotehnik
elektrisch elektri-; ~er Strom
elektrivool; ~e Kochplatte elektripliit
Elektrische f ~n, ~n tramm
Elektrizit’ät f ~ elekter
Elektrizitätswerk n ~(e)s, ~e
elektrijaam
Elektron n ~s, Elektronen füiis.
elektron
Elektrotechniker tn ~s, ~ vt.
Elektriker
Element n ~(e)s, ~e element
Elementarschule f ~, ~n algkool t
’Elen tn, n ~s, ~ vt. Elch
elend vilets, armetu; ein ~er L’ügner
alatu valetaja; viletsalt, armetult
’Elend n ~(e)s häda, õnnetus;
viletsus, äärmine vaesus; es ist ein ~,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
