- Project Runeberg -  Deutsch-estnisches Wörterbuch für Schulen : Saksa-eesti sõnaraamat koolidele /
144

(1965) Author: Ralf Lesthal - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - M - mühelos ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

m’ühelos

144

mustem

vaeva nägema; der ~ wert sein
vaeva tasuma; mit Müh und Not

suure vaevaga
m’ühelos vaevata, hõlbus, kerge;
hõlpsalt

mühen vi ammuma

m’ühen, sich vaeva nägema,
pingutama

m’ühevoll vaevarikas, tülikas, raske
M’ühle f ~, ~n veski; das ist Wässer
auf seine ~ pilti, see on vesi tema
veskile

Mühme f ~, ~n tädi; vanemaealine

naissugulane
m ühsam vaevarikas, pingutav;
(suure) vaevaga
Mulde f ~, ~n küna, mold; geogr.

nõgu, lohk
Mull m ~(e)s, ~e marli
Müll tn ~(e)s prügi, praht
M’üller tn ~s, ~ mölder
M’üllkasten m ~s, ..kästen e. ~
prügikast

M’üllschacht m ~(e)s, ..Schächte

prügišaht
multiplizieren vt mat. korrutama
Mund m ~(e)s, ~e e. ~e e. ~er suu;
reinen ~ hälfen e. den ~ halten
piltl. suud pidama; den ~ voll
nehmen pilti, praalima, liialdama; j-m
nach dem ~(e) reden piltl. kellegi
meelt mööda rääkima; ~ und Näse
äufsperren piltl. (imestusest) suu
ammuli vahtima; etw. st’ändig im
~(e) führen piltl. midagi ühtesoodu
korrutama
Mündart f ~, ~en murre, dialekt
M’ündel m, n ~s, ~ (ka f ~, ~n)

eestkostealune (isik)
m’ünden vi suubuma
Mündharmonika f ~<, .. ken e. ~s

suupill
m’ündig täisealine
m’ündlich suuline; suuliselt
Mündstück n ~(e)s, ~e pits (piibul,

sigaretil); suurauad; muus. huulik
M’ündung f ~, ~en suue
Mündvoll m ~, ~ suutäis; ein paar

~ Fleisch paar suutäit liha
Munition f ~ laskemoon
münkeln vi salaja rääkima, kuuldusi
levitama; man münkelt, daß ...
liigub ringi kuuldus, et ...
münter reibas, rõõmus; virge; er wird
am Morgen so schwer ~ ta virgub
hommikul nii raskesti; reipalt
M’ünze f ~, ~n münt, metallraha;
rahapaja; etw. für bäre ~ nehmen

pilti, midagi puhta kullana võtma;
mit gleicher ~ zählen pilti, sama
mõõdupuuga tasuma
Münzfernsprecher m ~s, ~
taksofon

m ürbe (harv. mürb) mure, pehme,
rabe; järeleandlik; j-n ~ mächen
(bekommen) kellegi vastupanu,
kangekaelsust murdma
M’ürb(e)teig m ~(e)s, ~e kok
mure-tainas

mürmeln vt pomisema; vi vulisema

(näit. oja kohta)
Mürmellaut m ~(e)s, ~e redutseeru-

nud e-häälik [a]
Mürmeltier n ~(e)s, ~e zool
ümise-ja, koopaorav; wie ein ~ schlafen
pilti, kaua ja raskesti magama
mürren vi (gegen A, ’über A)
nurisema (kellegi v. millegi üle)
m ürrisch torisev, pahur
Mus n ~es, ~e püree (näit.
kartulitest v. puuviljast), povidlo
Müschel f ~, ~n zool. karp;
(kõrvadest

Muse|um n ~s, ..e|en muuseum

Musik f ~ muusika

musikalisch muusikaline, muusikaala-

ne; musikaalne
Musikänt m ~en, ~en muusikant,

pillimees
Musiker m ~s, ~ muusik
Musikinstrument n ~(e)s, ~e
muusikariist

Muskel m ~s, ~n muskel, lihas
muskul’ös tugevate lihastega,
lihaseline

muß vt. m’üssen

Muße f ~ vaba aeg, ’jõudeaeg; mit ~

ruttamata, rahulikult
m’üssen (müßte, gemüßt) vi pidama,
sunnitud olema; er muß es
vergessen haben ta on selle tõenäoliselt
unustanud
m’üßig jõude-; tarbetu, mõttetu; in
meiner ~en Zeit oma jõudeajal; ~e
Reden tarbetud kõned; jõude,
tegevuseta

M’üßiggänger m ~s, ~ jõudeolija,
logeleja
müßte vt. m’üssen

Muster n ~s, ~ näidis; eeskuju;
muster; kaubaproov
müstergültig, musterhaft eeskujulik,
laitmatu

müstern vt silmitsema, vaatlema;
mustriliseks tegema

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Dec 9 19:38:13 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/deet1965/0144.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free