Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Hääldamine - Vokaale märkivad tähed - Konsonante märkivad tähed
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
726
Teine grupp.
и hääldatakse tugevasti ja selgesti rõhulistes silpides. Rõhuta silpides и ei
muuda oma iseloomu, hääldub ainult lühemalt ja nõrgemalt. Häälikute
u, ш ja ж järel hääldatakse и nagu ы, kuid nõrgemalt, näit. цикл [tsõkl],
шип [šõp], жир [žõr] (vt. seletusi ы hääldamise kohta),
у hääldata_kse selgesti ja tugevasti rõhulistes silpides, rõhuta silpides ta
ainult nõrgeneb ja lüheneb seda enam, mida kaugemal asetseb rõhulisest
silbist.
э hääldatakse nagu eesti e. Häälik э ei peenenda eelnevat konsonanti,
seepärast tarvitatakse teda võõrsõnades, milles ei esine peenendust, näit.
пэр, лорд-мэр; või ka eesti nimede transkribeerimisel vene keelde, kui
e-neis esineb sõna algul või vokaali järel, näit. Emmaste — Эммасте,
Koeru — Коэру jne.
ы rõhulistes silpides hääldatakse umbes nagu eesti tugev õ, kuid enam i
poole, näit. лыжи, лыко. Rõhuta silpides ta nõrgeneb ja lüheneb,
ю hääldatakse rõhulistes silpides ju-na ainult sõna või silbi algul ning
ъ ja ь järel, näit. Юрий nagu juurest. Kaashäälikule järgnedes osutab ю
selle peenendusele, ise aga hääldub nagu y, näit. тюбик [t’ub’ik], люлька
[l’ul’ka]. Rõhuta silpides ta lüheneb ja nõrgeneb,
й esineb ainult koos mõne vokaaliga ega moodusta omaette silpi.
Hääldatakse nagu eesti i, näit. май [mai].
Konsonante märkivad tähed.
Konsonandid jagu’nevad helilisteks ja helituiks.
Helilised: б, в, г, д, ж, з, л, м, н, р;
helitud: к, п, с, т, ф, х, ц, ч, ш, щ.
Helitute konsonantide hääldamisest ei võta häälekurrud osa. Kui helilisi`
konsonante б, в, д, ж, з, г hääldada ilma häälekurdude osavõtuta, saame
vastavad helitud konsonandid п, ф, т, ш, с, к; nii tekivad konsonantide paarid:
б—п, в—ф, д—т, ж—ш, з—с, г—к.
Helilistel л, м, н, р ei ole vastavaid helituid ja helituil x, ц, ч, щ vastavaid
helilisi konsonante.
6 on heliline, eesti b aga helitu. Vene б saame, kui hääldame «laulvalt»
sõna õmblus. Sõna lõpul hääldatakse б nagu n, kuid nõrgemalt, näit. зуб
зуп [zup],
в on heliline ja hääldatakse nagu eesti v, kui see esineb helilisena, näit.
sõnas solvama. Sõna lõpul hääldatakse vene в nagu ф [f], kuid
nõrgemini, näit. ров hääldatakse роф [rof].
г on heliline ning hääldada tuleb teda umbes nii nagu eesti g sõnas
tunglema, eriti kui seda teha «laulvalt». Sõna lõpul ja helitu konsonandi
ees muutub г helituks ja hääldatakse nagu к, näit. ногти — нбкти [nokti],
друг — друк [druk]. Omadus- ja asesõna lõppudes -ого, -его г hääldub
kui в [v], näit. богатого [bagätava], ойнего [sin’eva], твоего [tvajivo],
ka sõnas сегодня [sivo’dn’a] jne. Häälikute к ja ч ees r hääldub kui x
[hh], näit. лёгкий [l’õhki], мягче [m’ahtše] jne.
д on helili|ne konsonant. Sõnas kuldne kõlab eesti d umbes nii, nagu vene
д. Sõna lõpul ja helitu konsonandi ees muutub д helituks ja kõlab kui
t, näit. труд — трут [trut], пруд — прут [prut] jne.
ж hääldatakse nagu ž sõnas žest. Sona lõpul ja helitu konsonandi ees
muutub ж helituks ja hääldub kui ш, näit. лбжка — лбшка [löška],
ёж — ёш [još] jne.; ж peenendub harvadel juhtumitel: kui ta esineb
pikana, näit. вбжжи [vöžž’i], дрожжи [dröžž’i] jine.
3 hääldatakse nagu z sõnas zeniit. Sõna lõpul ja helitu konsonandi ees
hääldatakse c, näit. повозка — павбска [pavöska], газ — гас [gas],.
раз — рас [ras] jne.
к hääldatakse nagu eesti k.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
