- Project Runeberg -  Suomalais-eestiläinen sanakirja : Soome-eesti sõnaraamat /
7

(1971) [MARC] Author: Kalju Pihel, Arno Pikamäe With: Paul Alvre - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendeid sõnaraamatu kasutamiseks - Hääldamisjuhiseid

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

7

ottaa vaari jostakin midagi tähele panna; midagi silmas pidada, arvestada;
katumapää: olla katumapäällä kahetseda.

Real juhtudel on kaks või mitu märksõna ühendatud võrdsusmärgiga.
Võib-olla pole see võrdsus küll absoluutne, kuid kui eestikeelsed vasted on
samad või neid on raske diferentseerida, on see tundunud praktiliselt
otstarbekana, näit. nystermä 13=nysty 1 pahk, mügar, käsn, näsa; muhk, kühm;
poika-veitikka = poikavekara = poikavekkuli = poika vesa = poikaviikari poisikrants,
poisi-vemmal, poisirüblik.

Raskusi on soome refleksiivide vastendamisega, sest eesti keeles on
refleksiive hoopis vähem. Kui pole saadud vasteid diferentseerida, on refleksiiv ja
vastav põhiverb esitatud koos, komaga eraldatult, näit. nyrpistel|lä, -en2S
f r e k v., nyrpistää 2 kirtsutada, krimpsutada; painiskeljla, -en28 f r e k v., vt.
painia (kui nad tähestikuliselt ei satu kõrvuti).

HÄÄLDAMISJUHISEID

k, p, t häälduvad peaaegu niisamuti nagu eesti g, b, d: lukea [lugea]
’lugeda’, olka. [oiga] ’õlg’, rikas [rigas] ’rikas’, tupa [tuba] ’tuba’, vapaa [vabaa]
’vaba’, pitää [pidää] ’pidada’, keltainen [keldainen] ’kollane’, ranta [randa]
’rand’. Sõna või silbi lõpus olev t hääldub aga nagu eesti t: nyt [nüt] ’nüüd’.
laivat [laivat] ’laevad’, kätkyt [kätküt] ’kätki, häll’,

kk, pp, tt häälduvad nagu eesti kk, pp, tt (III vältes): kukka ’lill’, kuppi
’tass’, katto ’katus’, merkki ’märk’, lamppu ’lamp’, kontti ’märss’.

g, b (esinevad ainult võõrsõnades) ja d on soome keeles helilised,
nk hääldub nagu eesti ng: hanki [hangi] ’hang’, onki [ongi] ’õng’,
ng hääldub pika nasaalhäälikuna. Sellist häälikut kuuleme eesti ng
hääldamise algusosas, enne g-ni jõudmist. Soome ng puhul hääldamegi ainult seda
algusosa (foneetiliselt märgitakse seda i)-iga), kuid pikalt: hangen [hai)i)en]
’hange’, kangas [kaigas] ’kangas’.

h sõna alguses hääldub tugevasti: hanhi ’hani’, hyvä ’hea’,
s on soome keeles täiesti helitu. Võrreldes eesti s-iga on soome s-i puhul
keel tõmbunud pisut tahapoole. Seega on soome s kahisevam, «tumedam» ning
meenutab pisut š-d, kuid huuled ei tohi olla ümardatud nagu š hääldamisel.

Palatalisatsioon soome keeles puudub; otti (mitte: ot’ti) ’võttis’,
onni (mitte: on’ni) ’õnn’, valmis (mitte: val’mis) ’valmis’. (Viimases sõnas
hääldub Im umbes nagu eesti Im sõnas kulmu).

y = ü; pikk yy hääldub alati pika üü-na (mitte üi-na): syy ’põhjus; süü’
myyjä ’müüja’.

Soome keeles on häälikuil kaks väldet: lühike ja pikk. Pikk välde
vastab ligikaudu eesti keele III vältele. Eesti keele II vältele vastavat väldet
soome keeles ei ole. Tuleb silmas pidada, et soome keele pikka väldet ei
hääldataks eesti keele II välte moodi: sõnas posti ’post, postiside’ hääldub st umbes
nagu eesti st sõnas kustuma.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Fri Nov 20 22:09:44 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/fiet1971/0007.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free