Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhan Lilienbach - Ootel ja lootel - Mustsada - Meie püüe
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
OOTEL JA LOOTEL
Taevas tume, tusane,
ehk küll käes on kevade,
pilved päikest peidavad,
vinged tuuled puhuvad,
maapind kurb ja eluta,
lumi hakkab sadama;
ilm on kalk ja pahane,
ehk küll käes on kevade.
Sadagu lund, ometi
talv ei tule tagasi,
värske lumi vanaga
läheb ühes minema;
lahkeks muutub lehekuul
taevavõlv — ja õrnaks tuul,
päiksepalg lööb särama,
haljendama hakkab maa.
,,Ommikulaulud", 1909
MUSTSADA
Küll on nendel vähe aru —
nemad tahtvad tuult ja maru
keelda käsukirjadega.
Jää ja lumi sulab juba,
aga nad ei anna luba —
nuutidega nuhtlevad.
Valgust nad ei taha lasta
maale tulla, talle vastu
bajonetid panevad.
Päike ärgu näitku nina —
nemad saatvad talle tina
varsti vastu vahtimist.
„Ommikulaulud", 1909
MEIE PÜÜE
Kui puhub tuul —
ei lained rahu saa,
kui vaikib ta —
siis veepind uinub ka.
Ma võrdlen rahvast
merepinnaga
ja vägivallamehi
röövlilaevaga.
Me röövlipesa vihkame,
me tuult ja tormi ihkame.
„ Ommikulaulud", 1909
2 Eesti proletaarne kirjandus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
