- Project Runeberg -  Eesti proletaarne kirjandus : Valimik jutustusi ja luuletusi /
74

(1951) [MARC] - Tema: Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

võtnud ta oma teed ette, vaid teaduse-armastuse pärast ja
avarama töövälja otsimise eesmärgil. Ma vaatasin tema peale
ja mu kodumaa haritud neiud tõusid mu vaimusilmade ette.
Kui lopergused ja vaimuvaesed paistsid nad mulle. Nad
käivad koolis suuremalt jaolt sellepärast, et vanemad seda
soovivad ja seisus seda nõuab, aga kui kitsas on nende maailm.
Nad jäävad eluaeg lõigatud tiibadega lindudeks, kes oma
tolmusest ringkonnast välja ei pääse. Kui ka mõningad sellest
välja pääsevad, siis lendavad nad ilma sihita ümber. Ilma
kindla maailmavaateta, ilma teadmata, mis ette võtta,
sealjuures kangekaelsed olles ja neid õpetusi kõrgeks pidades,
mida kodanlus neile on sisse kasvatanud, nii et neid tahtmata
pead haletsema ...

III

S-i jõudes olin ma Siinaga juba hea tuttav. Me käisime
Volga kaldal, vaatasime turul olevaid töö-otsijaid ja mitmeid
tähtsamaid asutusi. Aeg oli lühike. Juba teisel päeval sõitis
ta selle semstvo arstiks, kes talle abiraha oli andnud.

Mulle tuleb praegu meelde tema armas, õrn kuju oma
mustade südamesse tungivate silmadega ja armsa, rahuliku
häälega. See neiu oli endale teadust omandanud, et töötada,
töötada eemalolevas pimedas nurgas, kus vaesus, pimedus ja
harimatus iga prao vahelt välja paistavad, see on külas, kus
kõige rohkem teadust ja abi tarvis on. See on raske oma jõudu
selleks pühendada, ja seda ei tee paljud, kes heameelega
rahva valgustamisest räägivad.

Ma sõitsin temaga ühes kuni kolmanda raudteejaamani ja
seal lahkusime. Mul oleks talle palju, palju ütelda olnud, aga
ma ei mõistnud midagi rääkida. Ma vaatasin tema otsa ja
tegin sõnu, õigemini — ma otsisin neid ega leidnud ...

Kogu ümbrus: mõned üksikud ehitused, kollendav stepp,
pilvita taevas, kust päike tuliseid kiiri alla saatis, ja sinendav
kaugus, need mõjusid halvasti mu meeleolule ja ma tundsin
ennast kõikidest mahajäetud olevat, ühtegi polnud, kes
mulle trööstisõnu oleks öelnud. Võõras ja tundmatu olek igal
pool.

74

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0076.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free