Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Juubilar
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
„Jah, aeg läheb rutemalt, kui seda arvad," õhkas von Karp,
ja talle tuli aeg meelde, kus ta nägusa mehena altari ees oli
seisnud. Ja nüüd oli härmatis ta juuste ja habeme peale
langenud ning neid hõbeniidi sarnaste karvadega läbi põiminud.
Aeg oli palged lohku surunud ning otsa peale mitmed jooned
tõmmanud. Ta oli elu maitsenud ja see oli magus olnud, nii
et sellest lahkumise mõte kõige suuremat kartust võis
sünnitada ...
Kes teab, kui kaua härra von Karp niisuguste magusate
mälestustega oma pead oleks toitnud, aga seal pandi tasakesi
soe, pehme käsi ta kaela peale. Von Karp vaatas üles ja nägi
oma kuivaldast abikaasat enda kõrval. Sõnalausumata tõmbas
ta viimase oma rinnale ja suudles teda õrnalt. See ei olnud
enam kirglik suudlemine, mida ta pärast jaa-sõna saamist oli
maitsta saanud, vaid õrn, hell kaastundmuse- ja lugupidamise
avaldamine, nagu tasane lainete liikumine pärast tormist aega.
„Aleksander, kas tead, põllumeeste-seltsi eestseisuse
liikmed on meid tervitama tulnud," ütles proua tasaselt ja vaatas
sealjuures ringi, nagu kardaks ta, et mõni seda kuuleb.
„Või nemad .. . Kus nad on?"
„Suure trepi ees! Ma käskisin Juulit neid sisse lasta."
„Ikka sealt siis ..."
„Mis sellest?" .. .
„Noh!"...
„Meie peame neid vastu võtma."
«Iseenesestki mõista!"
Härra von Karp seadis prillid nina peale, võttis proua käe
kõrvale ja sammus iseteadva näo ja kindlate sammudega saali,
kus teda põllumeeste-seltsi saadikud ootasid, keda peaaegu
terve eestseisus oli, nimelt: seltsi kirjatoimetaja köster Tuul,
esimehe abi mõisarentnik Lilleorg, mõisavalitseja Vinter, kes
kassahoidja abiline oli, talitaja Käbi ja kohaomanik Küngas.
Nagu näha, olid need kõik mõjuvamad seltsi tegelased, kellel
nõndapalju julgust ja iseteadvust oli, et nad mitte peretrepi ette
norutama ei läinud, vaid suurtrepi ette sõitsid. Ainult
kooliõpetaja Sõmer ei langenud nende liiki. Teda oli kaalutud ja
leitud, et ka tema tervitajate hulka kõlbab, sest Sõmer oli laialt
tuntud luuletaja, kelle luuletused Tartu võidupidulgi aupärja
94
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
