Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Juubilar
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
olid saanud; ja ta pidi nüüd härrale ühe selle päeva tarbeks
valmistatud luuletuse ette lugema. Sõmer oli oma
laulatus-kuue selga tõmmanud ja seisis teiste seas, korda oodates ...
Kui tervitamine möödas oli, võttis köster sõna. Ta köhatas
enne ja rääkis, kui tähtis see majanduslikult olevat, kui
suur-ja väikepõllumehed endid seltsis ühendavad, sest siis õppivat
nad üksteist ja üksteise puudusi tundma. Ta tuletas meelde, kui
tänuväärselt härra seltsis töötab, sest suurpõllumeeste kaudu
olla talupojad paremaid loomade-tõugusid hakanud muretsema
ja loomatoidu-naeriste kasvatamisele rohkem rõhku hakanud
panema. Härra olla see mees, kes ära näidata, et suur- ja
väikepõllumeeste kasud kokku käia, ta vaigistada neid
tulipäid, kes eestlaste ja sakslaste vahele vaenu külvata jne.
Köster määris, nagu see harilikult tähtsamate isikute sünni
-ja juubelipäevadel viisiks on, härrale magusaid sõnu huultele,
misjuures ta ise rehkendas, kui palju härra talle sügisel, kui ta
köstrimaksusid korjama läheb, selle tänuks vilja annab.
Lõpuks, kui kõik sõnad ja kõnekäänud, mis kogu tee peal
meelde olid tuletatud ja üheks lõngaks kokku heietatud,
kuuldavale olid toodud, tõmbas köster natuke hinge, et midagi
suuremat, kõlavamat ja ülendavamat ütelda, mis ta kõnele
krooni pähe aitaks lükata ja kõneleja väärtust niihästi härra
kui ka ta seltsiliste silmis tõsta. Aga natukese mõtlemise järel
ei tulnud talle midagi meelde, ja ta võttis, nagu endale toetust
otsides, hiilgava hõbedase karika katte alt välja, mille ta von
Karpi kätte ulatas, öeldes; „Selle annetab põllumeeste-selts
teile kui Suure-Kaarli Põllumeeste-seltsi esimehele oma
lugupidamise ja austuse täheks."
Nagu tulukesekuma eksinud teekäijale, nii mõjus karika
ilmumine kosutavalt saalisolijate peale, ühtede nägudele
ilmus magus meeleheavine, nagu seda siis ikka näha saab,
kui inimene teisele midagi head on teinud; teiste nägudel võis
rahulolekut avaldavat naeratust märgata, mida inimene siis
tunneb, kui ta enese teistest parema, targema ja ülema tunneb
olevat. Just niisamasugune naeratus lehvis von Karpi prillide
all ja huulte ümber. Ka proua ei saanud oma imestust hoida
ja ta hüüdis elavalt: „Oh, kui ilus!" Isegi päikesekiir, mis
asjata lillede, saalipõranda ja mööblite peal endale paika oli
95-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
