Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Abi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Aeglaselt kui väsinud vanake liigub rosg.
Surnuaia värava ees läheb rong äkisti segi nagu surija
mõtted. Hobused jäävad platsile, inimesed sammuvad
puusärgiga väravasse — rongi ei ole enam.
Ilmub köster.
Paari minutiga on matmiskord toimetatud — lauldakse
kadunule viimast salmi:
Nüüd, pisarsilmad, hauasse
veel viimast korda vaadake —
ei enam sind me näha saa
siin ilmas, kallis rändaja!
Jälle tõuseb nutukahin, jälle pisarad.. . Aga aega on vähe.
Küüdimehed ruttavad veel enam kui köster. Leinalistel
muudkui „peotäis mull’ mulda ... viimseks andeks hauda võtke
visata".
Juba töötavad labidad — kalm kerkib ... Küüdimehed
panevad labidad käest; lapsed, vanaema ... kõik langevad põlvili.
Palvesosin, luksumine, ohkamine ja pisarad... kõik sulab
kokku ja teda kinnitatakse paljude aamenitega. Matuselised
tõusevad üksteise järel üles ja jäävad vanaema ootama. See
ei tõuse. Lapsed hakkavad teda katsuma ja kättpidi tõmbama
— vanaema on surnud.
Kogust .Kolm suurt muret", 1909
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
