Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
— Teie peate nägema, ütles ta, mis nimevõltsimine
tähen-tab! Teie saate ära seletatud ja lähete kohtu ette...
Oo, saatus! Ise olen seletamata, süüd on seletamata...
millal see kõik hargnes? — Teadmata on, kuidas nad mind nüüd
seletama hakkavad. — Kuid tarvis on kõige peale valmis olla.
Kes teab. Vast panevad nimesid ja süüdisid juurde... ning
seletustel ei tulegi otsa.
Päevaraamat! Mitu kuud olen ma sinuga siin kambris
istunud; olen nädalateviisi tapiteedel sõitnud, palju müürisid ja
trellisid näinud, — kuid siiski ei ole ma veel tõsine vang; olen
alles seletamata ... Nüüd lahkume. Kus ja kuidas me pärast
kokku saame, on teadmata. Kuid eestulevad päevad saavad
meile mõlematele kirjud olema. Seda aiman ma tänasest
uurimisloost, mis kaunis halvasti lõppes. — Mit`te esimest korda
ei olnud ma selle sandarmi ees. Meil oli ainult jällenägemine.
Aga tema tegi, nagu ei tunneks ta mind, ja algas nii:
„Kuidas teie nimi on?"
„Juhan Kõiv."
„M-mh!" vastas ta usaldust avaldava häälega. Peale selle
küsis ta veel ühte ja teist minu seisusest, ametist jne. Lühidalt
öelda, rääkis minuga nagu inimesega, kelle tutvust tarvis
on. — Viimaks juhtis ta jutukäigu minu tuttavate ning
sugulaste peale, mille juures välja tuli, et tema neid paremini
tundis kui mina, s. o. ta pakkus mulle võõraid isikuid
tuttavateks. — Nii läks jutt. Minu vastused jäid ikka lühemaks ja
lühemaks. Kuid tema lahkus aina kasvas ning küsimused
venisid pikemaks. Viimaks küsis ta hea „jutu peal" nagu
kogemata:
„Aga teie nimi?"
Ma nimetasin ennast.
„Ah nii!" lausus ta kahtlevalt ning vaatas laua peale aktide
sisse. Sellepeale tegi ta näo, nagu seisaksid tema ees kirjad,
mis ei valeta, ja seekord nimelt minu seletusi valeks
tunnistavad.
„Gustav Toomingas on teie õige nimi!" lausus ta
pealekäival toonil. «Salgamine on asjata. Meile jääb see üks kõik.
Teie süüd on meile teada kui viis sõrme. Aga teie võiksite
ülestunnistamisega oma karistust kergendada."
135
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
