Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
muud kui liikuvad vangid, vangide liikumine. Tapp on alati
üks ja seesama; aga et ta oma kuju tihti muudab, siis lauldakse
talle kord kiitust, kord äraneedmist.
„Ma mõõdan ahelatega vabaduse suurust ja räägin teile
veel midagi vabast liikumisest: ükskord tuli tapp mulle õnne
kujul. Oo! kuis ta siis mind liikuma pani. Ei läbenud tähelegi
panna, missugune see õnn oli või kuidas ma tema leidsin.
Muudkui käes ta mul oli ja ma jooksin hõisates mööda
tänavaid, ning laulsin turu peal valju häälega: „See on minu õnn
ja minu vabadus! Õnnis, kes selle väärt on!" — Siis käisid
viletsad karjana mu järel ning õnnetud otsisid igal pool mu
jälgi. Aga mina kergitasin kaastundmuse hinda ning pidasin
ligimesearmastust teenistuseks. —
„Aga mina ei olnud vaba, vaid õnn; — ta läks minu
juurest ära.
„Tapp, mis mulle siis tuli, pani mind kerjusena liikuma
ja laulma: ligimesed lükkasid mind õnnetusse; takistused
seovad mind kui ahelad!
„Oota, oota! trööstisin ma siis ennast: kannata, kannata, —
tuleb vabadus, lähed kuhu tahad! — Kuid midagi niisugust ei
tulnud. Tapp tuli.
«Mõnikord tuli ta ilusal, teinekord inetul kujul... Ja kui
ta viimaks ahelatena tuli, siis tundsin ma ta ikkagi ära."
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
