- Project Runeberg -  Eesti proletaarne kirjandus : Valimik jutustusi ja luuletusi /
142

(1951) [MARC] - Tema: Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

Need ja sarnased on võrdlemisi väikesed seinapildid.
Iseäranis suurelt ja selgelt, ning hoole ja osavusega on
ristilöömine üles maalitud, ning see kordub igal pool, iga seina
ja samba peal.

Kõik surmamise-pildid ei kujuta Kolgatat, mõnedki
näitavad lihtsalt vangide hukkamist. Nii seisab siin suur, kohutav
pilt: Kusagil metsa ääres on hulk inimesi üles poodud. Nad
on alles elus, võitlevad surmaga. Kõrvalt paistab vangimaja,
mille aknast läbi trellide üks käsi välja on sirutatud.

Niisuguste ja sarnaste piltide vahel leidub siin ja seal
pikemaid kirju.

„Võtke nüüd kõik vabadused!" nii algab üks pikem kiri,
mis nähtavasti, meeleheitliku ägedusega on kirjutatud. Edasi
käib ta nii: „Pange kõik liikmed raudu, kui teil seda tarvis!
Siduge silmasõbad, et ma pilgutada ei saaks! Võtke nüüd
kõik ... aga andke mulle joovastust, joovastust andke — olgu
see viin või tubakas! Andke joovastus või surm!"

Peale niisuguste ja sarnaste seisab seina peal palju kirju,
mis kaebustest ja pisaratest nõretavad. Nad on enamasti
lühikesed ohked, millest õieti aru ei saa — kas ohkajal valu on
või hädaldab ta igavuse pärast, nõrkuse või armetuse pärast?

„Siin põranda peal..." nii algab üks ohkekiri, mis oma
pikkuse ja algupärasuse poolest teistest lahku näib minevat.
„Siin nurgas istus ja magas ööd Peeter Peetri poeg Sagorje
külast oma poja Alekseiga. Kaks aastat, kui kinni võeti.
Mitmes vangimajas olen istunud. Ei tea, kuhu jälle viiakse.

Kinni hoitakse — ei tea, mispärast, jumala eest, ei tea.
Külas olid korratused. Maša, kallike, jäi Sagorjesse; küllap ta
vist Ivani Luuka juurde korterisse sai? Mitu korda olen
kirjutanud; vastust, jumal teab, ei tule. — Küll olen palunud...
Terve öö põlvitasin paludes. Aga süda valutab veel... Vii
tervist, hea inimene! Jumala pärast, vii! Tervita ja ütle, et ma
siin nutsin ja tema peale mõtlesin."

„No-jah, vennas!" — algas teine seinakiri. „Aga nutta ei
ole siin küll õieti midagi."

„Mis siin viga öömajal olla! See kamber on otsekui meie
külakirik — kõrge laega, suurte akendega... Missugustest
tapikambritest mina läbi käisin, enne kui siia sain! — On tapi-

142

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 15:38:16 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/prolkirj/0144.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free